Ārlava vald
| Ārlava vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ārlavas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 134,5 km² | |
Elanikke: 698 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,2 in/km² | |
| Keskus: Valdemārpils | |
 |
Ārlava vald (läti keeles Ārlavas pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Valdemārpilsi linna ning Īve, Lube, Valdgale, Vandzene, Laidze ja Roja vallaga.
Valla pindala on 134,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 935 inimest.[2] Valla keskus on Valdemārpilsi linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Raiņa iela 16, vallavanem on Andris Grīnbergs.[3]
Suuremad järved on Sasmaka järv ja Lubezersi järv. Suurim jõgi on Sasmaka järvest algav Mazroja jõgi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald on vana liivlaste ja kuralaste asuala. Haldusüksusena moodustati see aastal 1666, valla vana saksakeelne nimi oli Erwahlen. Esimese Läti vabariigi ajal oli see Talsi maakonna suurim vald, mille pindala oli 226,9 km². Aastal 1925 oli seal 3764, aastal 1930 4048 ja aastal 1935 4257 elanikku. Tänapäeva vald moodustab toonase valla keskosa, lisaks kuuluvad selle alla suurem osa endisest Lubezersi vallast ja peaaegu kogu endine Nogale vald.
Aastal 1945 moodustati Ārlava vallas Ārlava, Īve, Valdemāri, Ziedoņi ja Lube külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1956 liideti Ārlava külanõukogu Valdemārpilsi linnaga ja moodustati Valdemārpilsi linna maaterritoorium. Aastal 1965 liideti sellega osa Lube ja Vandzene külanõukogust.[4] 2009. aastast kuuluvad valla alad Talsi piirkonda. Aastal 2010 moodustati maaterritooriumist Ārlava vald.[5] Aastal 2011 liideti osa valla maadest Valdemārpilsi linnaga.[6]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nogale mõisa süda, sealhulgas park, häärber ja pruulikoda, häärberi kümme lage, kamin ja kaks kamin-ahju, Bašķiņkalnsi linnamägi, hiiepaik Ozoli Pühamägi ja Birznieki Kuradilaeva muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on kultuurimälestistest Nogale mõisa tallid, teenijate maja ja kõrts, lisaks veel Zošukrogsi keskaegne kalmistu sealsete ristikividega ja Klāšase keskaegne kalmistu.[8]
Looduskaitse all on Jāņis Metuzala dendraarium, osaliselt jääb valda ka Zemgaļi soo hoiuala. Looduskaitse all on 16 põlispuud, sealhulgas ka Sasmaka Ebajumalate pärn.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 976 lätlast, 11 venelast, 12 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 8 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Ambrakas | mazciems | 22 (2020) |
| Ārlava | mazciems | |
| Cunces | skrajciems | |
| Jaunciems | mazciems | 32 (2020) |
| Kroņmuiža | mazciems | 20 (2020) |
| Laukmuiža | skrajciems | 18 (2006) |
| Lubezere | vidējciems | 175 (2020)) |
| Nogale | vidējciems | 49 (2020) |
| Poprags | skrajciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.
-
Lubezere mõisa peahoone
-
Ārlava
-
Sasmaka järv
-
Vaade Bašķiņkalnsi linnamäelt
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Talsu novads, vaadatud 11.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Grozījumi Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likumā"
- ↑ "Valdemārpils pilsētas un Ārlavas pagasta teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2017.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ārlava vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis