Nikolai Ostrovski

Nikolai Ostrovski (vene keeles Николай Алексеевич Островский; 29. september (vkj 16. september)1904 Vilija, Volõõnia kubermang (tänapäeval Rivne oblast, Ukraina) – 22. detsember 1936 Moskva) oli vene kirjanik.

Nikolai Ostrovski sündis Volõõnia kubermangus allohvitseri ja ametniku Aleksei Ostrovski (1854–1936) perekonnas. 1914. aastal kolis Ostrovskite perekond Šepetivkasse. Juba 1916. aastal pidi Nikolai Ostrovski tööle minema. Ta töötas raudteejaama restorani köögis, laotöölisena ja katlakütja abina. Töö kõrvalt õppis ta ka koolis.

20. juulil 1919 astus Nikolai Ostrovski komsomoli. 1919. aasta augustis läks ta vabatahtlikuna rindele ja võttis Punaarmee koosseisus osa Venemaa kodusõjast. 1920. aasta augustis sai ta Lvivi lähedal selga raskelt haavata ja demobiliseeriti. Osales 1920–1921 eriüksuste koosseisus vastupanuliikumise mahasurumisel.

1921. aastal töötas ta Kiievis elektrimontööri abina ja oli ühtlasi käitise komsomolisekretär. 1922. aastal osales ta Kiievis raudteeharu ehitusel ja külmetus. Varsti pärast seda haigestus ta tüüfusse. Paranemise järel määrati ta Vsevobutši komissariks Poola piiri äärde Berezdivisse. Hiljem oli Ostrovski komsomolitööl Berezdivis, Izjaslavis ja Šepetivkas. 1924. aastal astus ta Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse.

1927. aastal halvenes Nikolai Ostrovski tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud jääma voodirežiimile. Ametliku versiooni kohaselt avaldasid ta tervisele mõju haavatasaamine ja rasked töötingimused, mistõttu ta haigestus polüartriiti. Tänapäeval on avaldatud arvamust, et tal võis olla liigesejäikuslik lülipõletik, mis on pärilik haigus.

1927. aasta sügisel hakkas Ostrovski kirjutama autobiograafilist romaani "Повесть о "котовцах"" ("Jutustus "kotovskilastest""), kuid selle käsikiri läks pool aastat hiljem postis kaduma. 1929. aasta augustis kaotas ta nägemise ja jäi pimedaks. 1930. aasta lõpul hakkas ta kirjutama autobiograafilist romaani "Kuidas karastus teras" ("Как закалялась сталь"). 1932. aasta aprillis hakkas ajakiri Molodaja Gvardija avaldama romaani järjejutuna.^[1] Romaani esimene osa ilmus 1932. aasta lõpul ja teine osa 1934. aastal. 1935. aastal autasustati teda teose eest Lenini ordeniga.^[2] Romaani töödeldud variandist sai Nõukogude kirjanduse tähtsamaid propagandateoseid. Eestikeelses tõlkes on "Kuidas karastus teras" ilmunud 1940., 1941., 1945., 1947., 1952., 1961., 1966., 1973. ja 1984. aastal.

1936. aastal hakkas Nikolai Ostrovski kirjutama romaani "Tormi sünnitatud" ("Рождённые бурей"), mis käsitles revolutsioonilisi sündmusi ja kodusõda Lääne-Ukrainas. Romaan jäi lõpetamata, kuid ilmus juba samal 1936. aastal. Romaani eestikeelne tõlge on ilmunud 1941., 1951., 1954. ja 1968. aastal.