Odessa

See artikkel räägib Ukraina sadamalinnast; Bee Geesi albumi kohta vaata artiklit Odessa (album); samanimeliste asulate ja teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Odessa (täpsustus).

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Odessa
ukraina Одеса jidiši אַדעס
Odessa lipp Odessa vapp
Pindala: 237 km²
Elanikke: 1 010 537 (1.01.2022)[1]
Koordinaadid: 46° 29′ N, 30° 44′ E

Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus. Ta asub Musta mere Odessa lahe ääres.

Odessa on paljurahvuseline linn, kus räägitakse enamasti vene keelt (sealhulgas ka omapärast Odessa vene keelt, millele on mõju avaldanud jidiš ja ukraina keel).

Esimesed Odessa asukad olid kreeklased, itaallased, albaanlased ja armeenlased.^[2] 19. sajandil ja 20. sajandi esimestel kümnenditel olid enamuses venelased, kellele järgnes ka suur juudi kogukond. Nii oli Odessas 1926. aastal 39,2% venelasi, 36,9% juute, 17,7% ukrainlasi, 2,4% poolakaid.^[3]

Nõukogude aja lõpuks oli enamik juute linnast lahkunud, samas asus linna elama suur hulk ukrainlasi. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel oli Odessa elanikest ukrainlasi 48,9%, venelasi 39,4%, juute 5,9%, bulgaarlasi 1,5%.

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Odessa elanikest ukrainlasi 61,6%, venelasi 29,0%, bulgaarlasi 1,3%, juute 1,2%, moldaavlasi 0,7%, valgevenelasi 0,6%, armeenlasi 0,4% ja poolakaid 0,2%.

Odessas asub Potjomkini trepp, mis ehitati 1837–1841. Trepil on 192 astet. Tsaariajal kandis see Richelieu' nime, nõukogude ajal nimetati ümber soomuslaeva Potjomkin järgi.

Iga aasta 1. aprillil peetakse Odessas rahvusvahelist (peamiselt SRÜ) humoristide ja satiirikute festivali "Humoriina", mis jätab kohati varju isegi uusaasta pidustused. Odessa ise väidab end olevat ülemaailmne huumori ja naeru pealinn.

Antiikajast kuni Suure rahvasterändamiseni asus Odessa maa-alal kreeklaste koloonia. Kuldhordi ajal oli seal Genova asula Ginestra. Osmanite impeeriumi ajal asus seal tatarlaste ja kreeklaste asula Hadžibei. 1765. aastal rajasid türklased selle kõrvale kindluse, mille Vene väed vallutasid 1789.

Odessa asutati Katariina II käsul 2. septembril 1794 Venemaa sõjasadamana. Odessa esimene linnapea ja sadamaülem 1794–1797 oli hispaanlane José de Ribas, kelle auks nimetatakse Odessa peatänavat Deribassovskajaks. 1803. aastast oli Odessa linnapea ja seejärel 1805. aastast ka Novorossiiski kubermangu kuberner Prantsusmaa kardinali Richelieu järglane Armand Emmanuel du Plessis de Richelieu, kes oli pärast Prantsuse revolutsiooni põgenenud Prantsusmaalt.

Hea asukoha tõttu muutus Odessa kiiresti üleeuroopalise tähtsusega kaubandus- ja tööstuskeskuseks. Novorossiiski ja Bessaraabia kindralkuberner (1823–1854) Mihhail Vorontsov muutis Odessa Vahemere idaosa peamiseks viljasadamaks. Oma 100. aastapäevaks oli Odessa elanike arvult juba Venemaa neljas linn Peterburi, Moskva ja Varssavi järel.

1918. aasta 18. detsembril Odessas ja 27. detsembril Krimmis maabusid Prantsuse dessantväed 2 diviisiga. Prantsuse väed saabusid Odessasse Prantsuse peaministri Georges Clemenceau korraldusel Venemaa kodusõjas ja lahkusid 1919. aasta 5. aprillil Odessast ja 30. aprillil Krimmist.

Linnaelanike poolt Teises maailmasõjas ilmutatud mehisuse eest nimetati Odessa 1965. aastal kangelaslinnaks. Veel tänapäevalgi on Odessas sõjaväeringkonna staabi muuseum, memoriaalkompleks ja muuseum "411 patareid" ning niinimetatud "Kuulsuse vöö", kunagiste kaitserajatiste joonel paiknev memoriaalkompleks. Odessa pidas Saksa vägede rünnakutele vastu 73 päeva ja see oli üks esimesi suuremaid vastuhakke, mida Saksa väed Nõukogude Liidus kohtasid. See on seotud asjaoluga, et Odessas elas väga palju juute, ent natside halb suhtumine juutidesse polnud mingi saladus. Pärast vallutamist okupeerisid ja annekteerisid Odessa Rumeenia väed Transnistria koosseisu. Üheainsa päevaga, 23. oktoobril 1941 tapsid Rumeenia väed sadamas 19 tuhat juuti. Üleüldse hukkasid Rumeenia väed Transnistrias sõja ajal veerand miljonit inimest, eriti juute.

20. sajandil asutati Odessas masinaehitus- ja metallitöötlusettevõtteid, keemiatehaseid, toiduainete- ja kergetööstusettevõtteid. Odessa sadam on kõige suurem Musta mere kaldal. Kaisid on sadamas mitu kilomeetrit.

 Pikemalt artiklis Odessa kokkupõrked

2014. aasta 2. mail toimunud Euromaidani pooldajate ja vastaste kokkupõrgetes hukkus 4 inimest.^[4] Rahutuste käigus süüdatud ametiühingute hoone tulekahjus hukkus 31 inimest.^[5] Tegemist oli suurima hukkunute arvuga, kokku 46 hukkunut, pärast Ukraina revolutsiooni ajal Maidanil toimunud sündmusi, kus hukkus 106 inimest. Odessas kuulutati 3., 4. ja 5. mai leinapäevadeks.^[6]

Vene-Ukraina sõja käigus on üheks sihtmärgiks olnud Odessa sadam.^[7][8][9]

• Odessa lennujaam
• Odessa loomaaed
• Odessa Sõjaväeakadeemia
• Odessa Classics

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Odessa

• Odessa koduleht