Jaapani jeen

Jeen (jaapani keeles: 円 või 圓 en, 'ring') on Jaapani rahaühik alates 1871. aastast.

ISO 4217 kood on JPY ning rahvusvaheline tähis ¥, riigisiseselt kasutatakse tähisena kanji märki 円.

Üks jeen jaguneb 100 seniks (銭) või 1000 riniks (厘), kuid need korjati käibelt juba 1954. aastal.

Enne 19. sajandit oli jaapani kultuur tugevalt mõjustatud hiina kultuurist. Hiinas ei kaubeldud hõbedast müntidega, vaid hõbe võis olla mis tahes kujul ja tema väärtus vastas tema kaalule. Kui sellesse piirkonda hakkasid jõudma Hispaania taalrid, siis nimetasid hiinlased neid hõbedast ringideks. Hiinakeelne sõna "jüaan" levis teistessegi keeltesse, kus see samuti raha tähendama hakkas: korea keeles "vonn" ja jaapani keeles "jeen".

Enne 1871. aasta rahareformi käibisid Jaapanis mitmesugused rahad, nii hõbedast, kullast kui ka paberist, nii tänapäeva mõistes auguga mündid kui ka keerukama kujuga objektid. Need moodustasid Tokugawa rahasüsteemi, mille ühikuks oli Jaapani moon.

Meiji valitsus võttis jeeni ametlikult kasutusele 10. mail 1871. Raha hakkas käibima alates sama aasta juulist. Jeenid olid ümmargused ja kujult sellised nagu Läänes, ilma auguta keskel. Jeen oli seotud nii kulla kui hõbedaga: tema väärtuseks sätestati 24,26 g hõbedat või 1,5 g kulda (selline kogus hõbedat maksaks tänapäeval 1181 jeeni ja selline kogus kulda maksaks 4715 jeeni). Jeen oli tollal umbes sama väärtusega kui USA dollar.

1873. aastal devalveeriti hõbedat kulla suhtes ja jeen ei saanud enam olla seotud niihästi kulla kui ka hõbedaga endise kursi alusel. Näiteks USA dollar jäi kullastandardile, aga jeen jäi hõbedastandardile, mistõttu tema väärtus dollari suhtes langes. 1897. aastal läks jeen uuesti kullastandardile, aga tema väärtus oli tollal üksnes 50 senti. Selle vahetuskursi Jaapani valitsus ka külmutas.

Teise maailmasõja järel ja ajal kaotas jeen oma väärtuse. 1949. aastal fikseeriti jeeni ja dollari kurss uuesti, et hindu stabiliseerida. See oli osa USA välja töötatud Bretton Woodsi süsteemist. Kurss 380 jeeni dollari eest kehtis 1971. aastani, mil USA loobus kullastandardist.

Jaapanis töötas see süsteem esialgu hästi. Jaapani riigieelarve jõudis 1960. aastate alguse puudujäägist 1971. aastaks 5,8 miljardi dollari suuruse ülejäägini. Kuid samal ajal ilmnes, et jeen on dollari suhtes alahinnatud. Jaapani eksport ei maksnud USA-s peaaegu midagi, seevastu USA importkaubad olid Jaapanis väga kallid. Jeen polnud ainus, vaid paljud teisedki maailma olulised valuutad olid dollari suhtes alahinnatud.

Pärast USA loobumist kullastandardist revalveeris Jaapan kohe jeeni. Uueks kursiks sai 308 jeeni dollari eest. Ent kohe ilmnes, et nüüd, kui USA dollar polnud enam kullaga tagatud, oli seda kurssi väga raske säilitada. 1973. aasta algul lasti jeeni kurss dollari suhtes vabaks ja vaba on see tänapäevani.

Pärast kursi vabakslaskmist on jeen dollari suhtes oluliselt tugevnenud. Juba järgmisel kuul nõrgenes dollar alla 300 jeeni piiri, 1977. aasta novembris alla 250 jeeni, 1978. aasta juulis alla 200 jeeni, 1987. aasta aprillis alla 150 jeeni ja 1994. aasta juulis alla 100 jeeni piiri. 2010. aasta oktoobris jõudis jeen rekordiliselt kõrgele, kursini 81,80 jeeni = 1 dollar.

Euro (ja järelikult ka Eesti krooni) suhtes on jeen alates 2000. aastast, mil tema kurss oli 92 jeeni = 1 euro, valdavalt nõrgenenud. 2007. aastal oli kurss juba üle 155 jeeni euro eest.

Jaapanis ringlevad järgmised rahatähed:

• 1000 jeeni – mõõtmed 76 × 150 mm, esiküljel Hideyo Noguchi
• 2000 jeeni – mõõtmed 76 × 154 mm, esiküljel Shureimon, kindlusevärav Nahas
• 5000 jeeni – mõõtmed 76 × 156 mm, esiküljel Ichiyo Higuchi
• 10 000 jeeni – mõõtmed 76 × 160 mm, esiküljel Yukichi Fukuzawa

Mündid on väärtustes

• 1 jeen (alumiinium)
• 5 jeeni (vask, tsink; auguga keskel)
• 10 jeeni (vask)
• 50 jeeni (vask, nikkel; auguga keskel)
• 100 jeeni (vask, nikkel)
• 500 jeeni (vask, tsink, nikkel).

1 Jaapani jeen = 0,138036 Eesti krooni (seisuga 31. mai 2010).

1 Jaapani jeen = 0,0082 eurot (seisuga 10. jaanuar 2020).