Jõulutäht

See artikkel räägib taimest, tähe kohta vaata artiklit Kapella; jõulutäheks on nimetatud ka Petlemma tähte; kuuseehte kohta vaata Jõulutäht (ehe)

Kaunis piimalill
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond	Piimalillelised Euphorbiaceae
Perekond	Piimalill Euphorbia
Liik	Kaunis piimalill
Binaarne nimetus
Euphorbia pulcherrima Willd. ex Klotzsch

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) on piimalilleliste sugukonda piimalille perekonda kuuluv taim.

Looduslikult kasvab Kesk-Ameerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuni Guatemalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele.

Jõulutäht on põõsas või madal puu. Ta kasvab 0,6–4 meetri kõrguseks.

Enamik taimelehti on saagja servaga ja tumerohelised, 7–16 cm pikad. Seevastu iga võrse ülemised lehed on eredalt värvunud: tavaliselt erepunased, vahel ka oranžid, roosad, valged, kreemikad või lihtsalt kahvaturohelised. Nad tunduvad kroonlehtedena ja asendavadki kroonlehti. Tegelikult on jõulutähe õielehed väga pisikesed, kollased ja paiknevad hulgakaupa iga punase lehekobara keskpaigas.

Oma loodusliku esinemise aladel armastavad inimesed seda toataimena kasvatada. Kõige soodsam on teda kasvatada nii, et hommikupäike paistaks otse taimele peale, aga palava lõunapäikese ajal oleks ta varjus. Ta ei salli öise temperatuuri langemist alla 10 °C ja sellistest kohtadest ta kaob. Niisugustes kohtades saab teda üksnes kasvuhoones pidada. Kasvuhoonetingimusi talub jõulutäht edukalt.

Jõulutähe lehed muutuvad punaseks fotoperiodismi käigus. Selleks on vaja ereda valguse ja pilkase pimeduse perioodide vaheldumist, nagu nende looduslikus elukohas on. Valguseperioodi ajal kogub taim energiat, pimeduseperioodi ajal muundab selle abil lehti punaseks. Pimeduseperioodid peavad vältama vähemalt 12 tundi. ^[1] Jõulutähe kasvatamisel kasvuhoones on keelatud öösel isegi lühikeseks ajaks tuld põlema panna: see takistab oluliselt lehtede punaseks muutumist.

Jõulutäht hangitakse sageli koju jõulude tähistamiseks. Hulk legende seob jõulutähte Jeesuse eluga. Antiikses Iisraelis jõulutäht ei kasvanud.

Levinud arvamuse kohaselt on jõulutäht mürgine. See ei ole tõsi. See arvamus võib tuleneda sellest, et jõulutäht kuulub piimalille perekonda, kus on tõepoolest mürgiseid taimi. See väärarusaam hakkas levima 1919. aastal linnalegendi abil, mille järgi kaheaastane laps olevat surnud pärast jõulutähelehe ärasöömist. 20-kilone laps peaks mürgistuse saamiseks sööma mitusada taimelehte, aga nende ebameeldiva maitse tõttu on see ebatõenäoline. ^[2]

Kuigi jõulutäht pole mürgine, pole see siiski ka toidutaim. Lateksi suhtes allergilistel inimestel võib see põhjustada allergilisi reaktsioone ja niisugused inimesed ei tohiks jõulutähte kasvatada. Taim võib nahka või kõhtu kergelt ärritada, taimelehtede söömine suures koguses võib põhjustada nohu või oksendamist. Kui taimemahl silma satub, võib see muuta ajutiselt pimedaks.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jõulutäht

• Maie Meius "Loodushetk: Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill", Oma Saar, 10. detsember 2008