Roosa

Roosa
Värvi koordinaadid
Hex kood	#FFC0CB
Allikas	HTML Pink

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist. Roosa ei ole spektrivärvus ja roosad toonid võib lugeda punaste värvitoonide hulka. Enamik roosasid toone asub punase, purpurpunase ja valge vahel.

Eesti keele seletav sõnaraamat ja Sõnaveeb defineerib roosat värvust kibuvitsa õie värvi kahvatupunasena^[1][2]. Sõna roosa kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka^[3].

Eestikeelne sõna roosa arvatakse olevat laen saksakeelsest sõnast rosa'st, mis omakord pärineb ladina keelest^[2].

Roseus on ladinakeelne sõna, mis tähendab "roosiline" või "roosa". Rooma poeet ja filosoof Lucretius kasutas seda sõna, et kirjeldada koidikut oma eepilises poeemis "De rerum natura". Paljudes indoeuroopa keeltes pärineb roosa nimetus samast tüvest, seostudes roosiõiega. Ladina rosa on oski keele kaudu laenatud Lõuna-Itaalia kolooniate kreeka keelest. Kreeka rhodon (aioolia wrodon) tuleneb omakorda aramea sõnast wurrdā, mille aluseks oli assüüria wurtinnu, mis pärines vanapärsia sõnast *warda (vrdl avesta warda, sogdi ward, partia wâr). Pärsia keeles kutsutakse roosat "صورتي", mis tähendab "näo värvi".

Vastavalt Berlini ja Kay põhivärvinimede teooriale – kui keeles on olemas kaheksa või rohkem värvisõna, siis on olemas eri sõnad lilla, roosa, oranži ja halli tähistamiseks või mõni nende kombinatsioon – kuulub värvinimetus roosa eesti keeles suhteliselt hiliste tulnuksõnade hulka^[4].

Eesti keeles väljendatakse sõnaga "roosa" ja selle tuletistega valge ja punase värvuse segusid, kuid ka lillakasroosat ja kahvatulillat värvust – näiteks kanarbiku, jaanilille ja sireli õisi ning punaka koorega kartuleid on määratletud nii roosa kui ka lillana^[5].

Paljudes eesti murretes väljendatakse valge ja punase segavärvust sarnaselt roosa, ruosa, Setus ja Harglas roosanõ, Alutagusel ruosalinõ. Tartu murdes on punast kartulisorti nimetatud roosakese. Lõuna-Eestis on kasutatud liitsõna val'ssverrev 'helepunane' või 'valkjaspunane', Setumaal ka mar'a näolinõ 'marja värvi' või val's mar'a näolinõ 'hele marjavärvi', eristamaks seda lillast, mis on mustjanõ mar'a näolinõ. Setumaa värvinimes on nähtud tõlkelaenu vene sõnast малиновый 'vaarikpunane' ja paralleeli Iisaku sõnaga vavermu karva. Lillat ja roosat värvust eesti murretes väga teravalt ei eristata^[6].

Sünonüümisõnastik annab roosa vasteteks roosakarvaline, roosikarva, roosiline (jume kohta)^[7].

Roosasid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liitomadussõnaga, kus sõna roosa ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla nimetavas või omastavas käändes (nagu puuderroosa, korallroosa, või kommiroosa, titeroosa). Samuti võidakse ette lisada toonikvaliteeti märkiv omadussõna (sügavroosa, erkroosa, kahvaturoosa).

Roosade värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Üle maailma leidub semiariidsetel aladel soolase veega järvi, mis värvuvad kuival perioodil, kui vee soolsus on kõrgeim, roosaks. Põhjuseks on järvedes elutsev halofiilne mikroskoopiline rohevetikaliik Dunaliella salina. See võib toota suurel hulgal karotenoide, mis annavad veele punaka varjundi^[8]. Näiteid: Kasahstanis asuv Köbeituzi soolajärv värvub iga paari aasta järel roosaks, Austraalias on roosad järved Hillieri järv, Hutti laguun ja kaks Pink Lake'i nimelist järve mandri eri külgedes^[9], Euroopas Las Salinas de Torrevieja Hispaanias, Sasiki laguun Krimmi poolsaarel ja Masazirgol Aserbaidžaanis, Aafrikas Retba järv Senegalis.

Roosa värvusega kive võib leida vääriskivide rubiinide, topaaside või safiiride hulgast. Samuti on roosat värvi ehtekividena kasutatavad morganiit, roosakvarts, rodokrosiit, rodoniit, roosa värvusega võivad olla spodumeen, almandiin ja turmaliin (rubelliit). Vääriskoralli toon võib ulatuda soojast oranžikast korallpunasest kuni heleda soojatoonilise korallroosani.

• 
  Roosa topaas Ouro Pretost Brasiilias
• 
  Roosa korund ehk roosa safiir Dodomast Tansaanias
• 
  Roosa kaltsiit Marokost
• 
  Rodokrosiit Coloradost
• 
  Roosa klinokloor Erzurumist Türgis
• 
  Roosakvartsi tükk Eesti Loodusmuuseumi kogudest
• 
  Kremli torni kujuga kell. Rodoniit, hõbe, email, smaragdid ja safiirid, Faberge töökoda, 1913
• 
  Roosa almandiiniga kuldsõrmus, 1899
• 
  Roosast korallist nikerdatud Hiina kujuke

Looduses leidub roosa värvusega graniiti, basalti, liivakivi ja marmorit.

• 
  Rüoliitkaljud Lõuna-Korsikal (La Scandola, Osani)
• 
  Roosa graniidi pangad Bretagne'i rannikul
• 
  Roosa marmor Mýkonosel, Küklaadid
• 
  Roosast ja valgest marmorist põrand Traianuse foorumil
• 
  Roosa kivisoola tükk Wieliczka soolakaevanduses
• 
  Roosa liiv Lõuna-Utah's
• 
  Roosa rand Tikehau atollil Prantsuse Polüneesias

Roosa, roosakasvioletne ja lillakasroosa on ühed tavalisemad värvused taimede õite puhul. Ereda värvuse eesmärgiks on peibutada ligi tolmeldajaid, eelistatult tolmeldavad roosasid ja lillasid õisi päevaliblikad^[10]. Peamisteks õievärvuste põhjustajateks on flavonoidide hulka kuuluvad antotsüaanid, mis annavad osati värvuse ka viljadele, näiteks küpsele vaarikale.

• 
  Mets-kibuvitsa (Rosa majalis) õis
• 
  Roosa roos
• 
  Roosa õiega elulõng "Chantilly"
• 
  Roosa hibisk Austraaliast
• 
  Kopsurohu (Pulmonaria) õied on algul roosad, hiljem muutuvad siniseks
• 
  Roosa daalia
• 
  Vahemere alpikann õitsemas
• 
  Roosa pojeng
• 
  Magnooliaõis
• 
  Roosa õitsev rododendron
• 
  Lillakasroosade õitega põdrakanep on hea meetaim
• 
  Harilik näsiniin (Daphne mezereum) õitsemas
• 
  Jaapani kirsipuu (Prunus serrulata) õites
• 
  Hüatsindid
• 
  Õitsev floks (Phlox paniculata)

• 
  Peniophora incarnata
• 
  Otidea onotica
• 
  Rhodotus palmatus
• 
  Gomphidius roseus
• 
  Mycena rosea
• 
  Russula lepida

Eesti seente hulgas kannavad täiendit "roosa"

• kandseente hulka kuuluv roosa kirmik (Peniophora incarnata), mille tallus on kahvatu puuderroosa
• kottseen roosa kõrvliudik (Otidea onotica), mille värvus varieerub oranžkollasest ihuvärvi roosani
• roosa kärbseseen (Amanita rubescens), mille kübarapealne on punakas-kuni pruunikasbeež
• roosa liimik (Gomphidius roseus) roosa kuni punase kübaraga
• roosa mütsik (Mycena rosea) roosa kuni pruunikasroosa kübaraga
• roosa tatik (Suillus collinitus), mille kübarapealne on pigem kollakaspruun vaid kohati kerge punaka või roosaka nüansiga
• roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus) selgelt roosa või oranžikasroosa kübaraga
• pilvikulised roosa pilvik (Russula lepida) roosakaspunase kuni roosa kübaraga
• roosa riisikas (Lactarius controversus), mille kübar on roosalaiguline
• roosapiimane riisikas (Lactarius acris), mille kübar on noorel kreem kuni roosakas ja vanalt enamjaolt pruun, valkjas piim värvub seismisel selgelt roosakaspunaseks
• torikuline roosakas tammenääts (Haploporus tuberculosus), mille värvus on roosakasbeež.

Vaegmoondega putukatel, nagu lutikatel, ritsikatel, rohutirtsudel ja tsikaadidel, võib noortel järkudel esineda roosa värvus erütrismi ehk punase värvi ületootmise korral: punane värvus jääb domineerima teiste pigmentide üle^[11][12].

Eesti lindude nimestikku kuuluvad eksikülalised roosa-kuldnokk (Sturnus roseus), roosakajakas (Rhodostethia rosea) ja roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)^[13].

Tuntuimad roosad linnud on flamingod (Phoenicopterus), kokku kuus liiki, kelle sulestik on erksat roosat värvi (on andnud isegi värvinimetuse "flamingoroosa"). Roosa või punakas värvus jõuab sulgedesse, samuti linnu näo ja jalgade pigmentatsiooni flamingode toidust, mis on rikas alfa- ja beetakarotenoididest. Flamingod toituvad filtreerides veest välja väikesi vähilisi, putukate vastseid, limuseid ja vetikaid. Karoteinoidid, mida sisaldavad vähilised, on sageli seotud valgumolekulidega ja loomulikus olekus on nende värvus sinine või roheline. Seedimisel flamingo maos lahustuvad karotenoidid rasvas ja töödelduna deponeeritakse need kasvavates sulgedes, mis muutuvad pigmentide mõjul oranžikaks või roosaks; põhimõtteliselt toimub sama protsess vähkide keetmisel nende koorikus. Pigmendi kogus sulgedes sõltub flamingo toidust: kui vähilisi on toidus vähe, on uus sulekasv kahvatut värvi.^[14] Samal põhjusel on roosa sulestik roosa-luitsnokkiibisel (Platalea ajaja), kas toitub samuti osalt väikestest vähilistest.

• 
  Rohutirtsu noorjärk erütrismiga
• 
  Sturnus roseus
• 
  Rhodostethia rosea
• 
  Pelecanus onocrotalus
• 
  Roosaflamingo Phoenicopterus roseus
• 
  Andide flamingo Phoenicoparrus andinus
• 
  Platalea ajaja

Looma karvavärvuse kontekstis tähendab roosa enamasti helebeeži värvust. Roosavalgeks või roosakasvalgeks (Pink White) nimetatakse tšintšiljasid, kes kannavad valge värvuse geeni ja beeži värvuse geeni. Neil on roosad kõrvad, punased silmad ja suures osas valge karv, millel võivad olla beežid alad näol, pealael, seljal või sabal^[15].

Enamik roosasid toone on võimalik segada punasest ja valgest värvist koos eri värvusega toonivate lisanditega, nii on inkarnaati segatud peale pliivalge ja kinaveri veel sieenast või ookrist, kuid vahel ka lisatud sinist või rohelist külmema varjundi andmiseks.

Maalikunstis kasutatud roosa värvusega värvipigmente on vaid mõned:

• 18. sajandil leiutatud Potter's pink, mida kasutati akvarellis alusmaalis
• 19. sajandil leiutatud ultramariinpunane

Roosa müra (inglise keeles pink noise) all mõistetakse elektroonika valdkonnas müra, mille korral väheneb müra võimsus sageduse kasvamisega võrdeliselt – see tähendab, et madalama sagedusega võnkumisi on vähem kui kõrge sagedusega võnkumisi (valge müra puhul on kõigi sagedustega võnkumisi võrdselt). Igas oktavis langeb võimsus 3 dB. Suur hulk elektroonikaseadmete tekitatud müra on roosa müra, seda leidub ka südame löögirütmides. Roosat müra kasutatakse näiteks elektroonikaseadmete testimisel.^[16]

Sageli kasutatakse roosat valentinipäeva ja lihavõtetega seoses. Seda kirjeldatakse ka kui armastuse värvi. Lasterõivastuses peetakse Euroopas viimase sajandi jooksul heleroosat tüdrukute ja helesinist poiste värviks; varem pole see seos nii kindel olnud.

Kooskõlas roosa kui "väikese punase" mehelikuma kuvandiga oli Torino Juventuse esimene vorm roosa^[17].

Marrakeši linna Marokos on hüütud Roosaks linnaks (Pink City, Red City, Rose City), kuna paljud sealsed hooned on roosast kivist või värvitud lõhekarva roosaks^[18][19].

2003. aasta revolutsiooni, millega Gruusias tuli võimule president Mihhail Saakašvili, nimetati Roosirevolutsiooniks ning selle sümboliks oli roosa värv.

Roosa värv esineb Hispaania lipul oleval vapil (Léoni purpurlõvi on roosa), Mehhiko lipul ja vapil (kotka jalgade all oleva kaktuse õied loomulikus värvis), Brasiilia Espírito Santo osariigi lipul ja vapil, Kõrgõzstani Džalal-Abadi oblasti lipul ja vapil.

Kanada provintsi Newfoundlandi ja Labradori mitteametliku lipuna kasutatakse rohelist-valget-roosat püstjaotusega trikoloori, mis kujunes välja 19. sajandi lõpul heategeva organisatsiooni Newfoundland Fishermen's Star of the Sea Association sümboolikast.

1970. aastatel kasutasid Hispaania Léoni provintsi autonoomsuse pooldajad (Partido Regionalista del País Leonés, Grupo Autonomista Leonés ja Unión del Pueblo Leonés) Léoni lipu varianti Purpurada, mille põhitoon oli mitte karmiinpunane, vaid varieerus pruunikasvioletsest kuni purpurroosani, kohati peaaegu ereroosani^[20].

Karmiinroosa värvus on üks üliõplaskorporatsioon Sororitas Estoniae värvidest.

• 
  Hispaania lipp
• 
  Mehhiko lipp
• 
  Espírito Santo osariigi lipp
• 
  Espírito Santo vapp
• 
  Džalal-Abadi lipp
• 
  Newfoundlandi ja Labradori trikoloor
• 
  Léoni regionalistide purpurada

Roosa värv on biseksuaalide, panseksuaalide ja transsooliste kogukondade lippudel.

Sõna roosa võib piltlikult tähendada liigoptimistlikku, rõõmsat ja muretut, nagu lauses "Ole roosa ja rahulik!". Väljend nägema läbi roosade prillide vihjab liiga optimistlikule maailmanägemisele. Samamoodi tähistab sõnapaar roosa udu reaalsust varjutavaid mälestusi või unistusi^[21].

Kõnekeeles võidakse nimetada roosaks poliitiliselt pahempoolsusse kalduvat isikut või organisatsiooni, näiteks sõnapaaris roosa erakond.

• Rose (heraldika)
• Roosad värvitoonid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Roosa