Harilik kikkapuu

See artikkel räägib puuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Kikkapuu (perekond)

Harilik kikkapuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kikkapuulaadsed Celastrales
Sugukond	Kikkapuulised Celastraceae
Perekond	Kikkapuu Euonymus
Liik	Harilik kikkapuu
Binaarne nimetus
Euonymus europaeus Linnaeus

Harilik kikkapuu (Euonymus europaeus) on kikkapuuliste sugukonda kikkapuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas või madal puu.

Kikkapuu rahvapärane nimetus on sajakoorne.

Esimesena kirjeldas harilikku kikkapuud teaduslikult Linnaeus 1753.

Kikkapuu kasvab 3–6 m, harva kuni 10 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 20 cm.

Pungad on väikesed, munajad või koonilised. Võrsed on rohelised, pruunikasrohelised või punakaspruunid, neljatahulised või silinderjad, tihti korkjate liistakutega. Vananedes muutuvad võrsed hallikaspruuniks.

Kikkapuu puit on kollakas, aga õhu käes muutub valgemaks. Värske puit lõhnab ebameeldivalt. Puit on kerge, selle keskmine tihedus on 680 kg/m³.

Lehed on 3–8 cm pikkused, 1–3 cm laiused, süstja kuni elliptilise kujuga, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, pealt paljad, alt kaetud lühikeste karvakestega, 0,5–1,0 cm pikkuse rootsuga. Leheseis on vahelduv. Sügisel muutuvad lehed sageli erepunaseks.

Õied on vähemärgatavad, neljatised, kreemika tooniga, läbimõõt ligi 1 cm, 3–5 kaupa õisikutes. Õied on mõlemasoolised ja puhkevad hiliskevadel. Neid tolmeldavad putukad. Õieraag on 2–3½ cm pikk. Tolmukate tolmukaniit on 1½–2 mm pikk, tolmukapea on kollane. Sigimik on tüvikoonusekujuline ja paljas. Emakakael on peaaegu silindrikujuline, tolmukast lühem, kergelt neljahõlmalise emakasuudmega.

Kikkapuu õitseb mais, viljad valmivad septembri lõpus. Umbes 30% õitest moodustuvad viljad. Kultiveerimisel paljundatakse harilikku kikkapuud seemnete, võrsikute ja pistokstega.^[1]

Viljad on punakad ja tavaliselt esineb neid rikkalikult^[1]. Viljad valmivad sügisel. Vili on 1–1,5 cm lai kupar. Küps vili avaneb ise, jagunedes neljaks ja paljastades seemned. Seemned on helepruunid ja lipiididerikkad. Seemne mass on 30–45 (110) mg^[1].

Kikkapuu vili on mürgine. See sisaldab alkaloide teobromiini ja kofeiini, samuti väga kibedaid terpeene. Mürgistusjuhtumid on sagedasemad väikestel lastel, keda köidavad eredalt värvunud viljad. Nende söömine võib kahjustada maksa ja neerusid ning põhjustada isegi surma.

Harilik kikkapuu on levinud Euroopas ja Väike-Aasias, põhja suunas Iirimaa, Lõuna-Skandinaavia ja Eestini, ida suunas Kaukaasiani. Levila ulatub põhjas Koiva jõeni. Kasvukohtadeks on sageli tammepuistute alusmetsad, kus ta eelistab viljakat lubjarikast mulda.^[1]

Kikkapuu on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus ta on mõnel pool muutunud invasiivseks liigiks.

Ta kasvab Eestis pärismaisena, kuid meie botaanikud avastasid ta alles 20. sajandil, sest on üsna haruldane – peamised kasvupaigad on Koiva jõe äärsetel puisniitudel. Puu on meil täiesti külmakindel, põuakindel, kiire kasvuga ja talub hästi kärpimist.^[1]

Kikkapuu puit on väga kõva ja seda saab lõigata väga terava nurga all. Minevikus valmistati sellest villa ketramiseks kedervarsi, samuti saapanaelu, värtnaid, klahve, õmblusnõelu ja teisi väiketooteid. Puitu on lihtne kasutada treialitöödel ja see on poleeritav, ta hoiab ka hästi kinni metallkinnitusi. Puitu kasutatakse graveerimis- ja lõiketöödel.

Kikkapuust saab õrna ja mureda söe, mida Prantsusmaal kasutati püssirohu valmistamiseks, aga eriti hinnati seda joonistamises, sest seda saab kustutada ilma jälge jätmata. Sellepärast kasutati seda tušijoonistustes ja vastavates pliiatsites.

Harilikku kikkapuud kasvatatakse tänu dekoratiivsetele viljadele sageli ilupõõsana ning temast on aretatud üle kahekümne kultivari. Samuti on teda kasvatatud koores sisalduva gutapertši saamiseks.^[1]

Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatud okseti ja lahtistina, aga nende puruga on ravitud ka sarkoptoosi ja võideldud välisparasiitide vastu.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik kikkapuu

• Harilik kikkapuu andmebaasis eElurikkus