Golem

See artikkel räägib mütoloogilisest tehisolendist, teiste tähenduste kohta vaata: Golem (täpsustus)

Golem on juudi mütoloogiast pärit tehislik olend, mis usutakse tavaliselt koosnevat savist.

Sõnal golem või goilem (heebrea גולם) on tänapäeval kookoni või ka rumala tähendus, sõna tuleneb aga tõenäoliselt sõnast gelem (גלם), mis tähendab toormaterjali.

Golemit on esmamainitud juba Vanas Testamendis, kus see tähendab ebatäielikku substantsi. Hilisemas juudi mütoloogias hakati teda pidama aga savist tehtud tummaks teenriks, kelle loomise võime oli ennekõike pühameestel, näiteks rabidel. Neil olid mõningad Jumala võimetega sarnased võimed, näiteks anda ka golemile elu, kuid ühtaegu pidi golem rõhutama ka seda, et inimene ei suuda luua kunagi nii täiuslikke olendeid kui Jumal. Kõige kuulsam lugu on rabi Judah Loew ben Bezaleeli (1525–1609) golemist Prahas, mis ilmus esimest korda trükis 1847. aastal. Tšehhis on golem väga populaarne ka tänapäeval. Golem pannakse liikuma loitsude ning laubale või suhu pistetud pärgamendile kirjutatud salasõnaga. Üks selleks kasutatavaid sõnu on emeth, mis tähendab tõde^[viide?].