Biometaan

Biometaan ehk rohegaas on metaanirikas (95–98%) gaasiline kütus, mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest. Nendeks jäätmeteks võivad olla reovesi, reoveesetted, põllumajandusliku päritoluga jäätmed ning erinevat päritolu biomass, mis muudab biometaani keskkonnasõbralikuks taastuvkütuseks.^[1] Metaan (CH₄) on biogaasi põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab kasutada transpordivahendites mootorikütusena ning kütusena elektri ja soojuse koostootmisel vastavates seadmetes.^[2]

Biometaani toodetakse biogaasist. Biogaasi saadakse anaeroobsel kääritamisel ning see sisaldab metaani 50–70%.^[3] Selleks, et biogaas muuta maagaasi kvaliteedinõuetele vastavaks biometaaniks, tuleb biogaasist eraldada süsihappegaas ja väävliühenditest nii, et metaanisisaldus oleks üle 96%.^[4]

Kõigepealt valmib anaeroobses kääritis 40 päevaga 37 °C juures toorbiogaas. Algses biogaasis on umbes 55% metaani. Seejärel puhastatakse biometaanist teised gaasid, peamiselt süsihappegaas. Biometaan OÜ tootmisjaamas kasutatakse gaasi puhastamiseks näiteks uuenduslikku Hollandi ettevõtte DMT Environmental Technology B.V membraanpuhastuse tehnoloogiat DMT Carborex MS. Korralikult puhastatud biometaan on ilma piiranguteta kasutatav kõikjal kus ka maagaas.^[5]

Eesti Arengufondi hinnangul on biometaani potentsiaalne aastane tootmiskogus 450 miljonit normaalkuupmeetrit. Rohtne biomass põllumajandusest on kõige potentsiaalsem ressurss biogaasi tootmiseks. Prügilagaas, reoveesetted ja biojäätmed on aga väiksema potentsiaaliga. Siiski on põllumajandusjääkidest tootmine kõige kallim tootmisviis. See on kallis, sest põllumaad on väikesed ning asetsevad hajutatult ning tooraine transport on seega kulukas.^[6]

Eestis on 18 toorbiogaasijaama, kuid biometaani toodavad Eestis kaks jaama.^[5] 2018. aasta aprillis alustas esimesena gaasi tootmist Kundas asuv Rohegaas OÜ, mille võimsus on 2019. aasta seisuga 6 miljonit kuupmeetrit ning biometaani toodetakse reoveesetetest.^[6] Viljandimaal Koksveres tegutsev jaam Biometaan OÜ alustas tegevust 2018. aasta juulis ning selle tootmisjaama koguvõimsus on aastas 1,5 miljonit kuupmeetrit. Nad toodavad gaasi sõnnikust ja biomassist.^[1]

Biometaan võib asendada taastumatute fossiilkütuste kasutamist ning seega väheneks ka kasvuhoonegaaside teke.^[7] Lisaks sellele suurendab ka biometaani tootmine ja kasutamine ühiskonna jõukust, sest riik ei sõltu enam nii palju imporditavast kütusest. ^[6]

Eestil, nagu ka teistel Euroopa Liidu liikmetel, on plaanis 2020. aastaks 10% transpordile kuluvast kütusest saada taastuvressursidest ning biometaan peaks ära katma sellest 3%.^[6] Selle jaoks on plaan biometaani turgu ning selleks vajalikke tingimusi arendada.^[7] Turu arendamiseks on loodud ja luuakse üle Eesti tanklaid, millest valmis on 17, valmimisel 1 ja kavandatavaid 9 (2019. oktoober seisuga).

Eesti Arengufondi andmetel oleks aga biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid juhul, kui tootmine ja tarbimine oleksid efektiivsemalt organiseeritud. ^[6]

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist 2009/28/EÜ kohustab kõiki liikmesriike tootma 2020. aastaks 10% transpordikütusest taastuvenergiast ning biometaan on selleks üks võimalus.^[7] Eri riigid kasutavad biogaaside sektori arendamiseks erinevaid mooduseid. Austrias, Prantsusmaal ja Suurbritannias on kasutusel soodustariifide süsteem. Sellega on riiklikult tagatud iga toodetud ja elektrivõrku jõudnud või kasutatud kilovatt-tunni hind.^[8] Biometaani kasutamise suurendamiseks on aga riikidel ka muid meetodeid.

• Biogaas
• Metaan
• Taastuv ressurss

• "Biometaani tootmine ja kasutamine transportkütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud", Eesti arengufond, mai 2015. lk 30
• "Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma", Postimees, 15.09.2015
• "Lidköping biogas", YouTube
• "Biomethane production", YouTube
• "Biogas upgrading technologies – developments and innovations", Anneli Petersson, Arthur Wellinger, lk 16–18