Bakuu

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Bakuu
aserbaidžaani Bakı
Bakuu vanalinn, kauguses üks Leegitornidest
Bakuu lipp Bakuu vapp
Pindala: 2140 km²[1]
Elanikke: 2 150 800 (2013),[2] eeslinnadega 3 000 000
Koordinaadid: 40° 22′ N, 49° 50′ E

Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn. Bakuu on ka Kaspia mere ja Kaukaasia piirkonna suurim linn.

Bakuu asub Kaspia mere läänerannikul Abşeroni poolsaare lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn.

Tõenäoliselt asutas linna üks Sassaniidide dünastia valitsejatest 5. või 6. sajandil.

Bakuud on kirjalikult esmamainitud 885. aastal.

642. aastal vallutasid araablased linna ja valitsesid seda türklastest seldžukkide tulekuni 1058. aasta paiku. 1222. aastal algas mongolite sissetung. 1501. aastal vallutas Bakuu ja Širvani Pärsia šahh Ismail I. 1578. aastal said üürikeseks ajaks peremeheks osmanid, kelle asemel 1606. aastal sai võimule Pärsia šahh ‘Abbās I Suur.^[3]

Bakuu südames on säilinud hulk ajaloolisi hooneid, nende hulgas on suurepäraseid näiteid 15. sajandi islami arhitektuurist. Linna põhjaosas asuvate müüride tornid pärinevad sassaniidide ajast. Poole kilomeetri pikkusel müürilõigul on säilinud 20 laskeavadega torni. Tähelepanu väärib 1649. aastal ehitatud šahh Abbase värav, mida ehib kahe heraldilise lõvi ja härjapeadega bareljeef.^[3]

Rannas on hiiglaslik Neitsitorn (Qız Qalası), mis on 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud" on 12. sajandist. Sınıqqala mošee seinal on säilinud dateering 1077–1078. Mošee juurest viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid Muradi väravani, mis on kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist portaal. 1616. aastast pärit kiri meenutab sultan Murad III valitsemisaega.^[3]

Khaani palee on ehitatud Khalilullah I ajal. See on väheldane kahekorruseline hoone helekollaseist lubjakivitahvleist. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda – kõrge vundamendiga kuuetahuline rotund, mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadega soklil ja kapiteelil. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.^[3]

1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus Nõukogude võim Rahvakomissaride Nõukogu juhtimisel. Sama aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik. Lühikest aega kaitsesid noort riiki Briti väed eesmärgiga kindlustada naftaväljad. 1918. aastal augustis maabusid Bakuus Suurbritannia väed, kuid juba 15. septembril olid nad Osmanite ja Aserbaidžaani vägede survel sunnitud evakueeruma. 1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.

2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bakuu elanikest asereid 90,3%, venelasi 5,3%, juute 0,6% ja muudest rahvustest inimesi 4,1%.

Bakuus on parasvöötme kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved jahedad ja mõnikord niisked. Lumi on piirkonnas haruldane (esineb keskmiselt kolmel päeval aasta jooksul). Lumi püsib talviti vähemalt paar päeva.

Aasta keskmine temperatuur on +15,1 °C (ehk üle 10 kraadi kõrgem kui Eestis). Kõige soojemad kuud on juuli (keskmine temperatuur +26,4 °C) ja august (+26,3 °C) ning külmemad veebruar (+4,2 °C) ja jaanuar (+4,4 °C). Siiski ei ole suved nii kuumad nagu lähistroopilises kliimas tavaliselt. Selle põhjuseks on suhteliselt kõrge laiuskraad ja asukoht Kaspia merre ulatuval poolsaarel, mis muudab kliima pisut merelisemaks.

Bakuu on Aserbaidžaani kõige kuivem paik: aasta keskmine sademete hulk on 210 mm. Kõige kuivemad kuud on juuli (2 mm) ja august (6 mm), kõige niiskemad kuud on november (30 mm) ja detsember (26 mm). Aastas on keskmiselt 49 sajupäeva, nendest juulis 1 ja oktoobrist veebruarini igas kuus 6.

Aastas paistab päike keskmiselt 2207 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (313 tundi) ja juuni (294 tundi), kõige vähem on päikest näha veebruaris (89 tundi) ja jaanuaris (90 tundi).

Bakuu on avatud tuulele ja seepärast Aserbaidžaani üks tuulisemaid paiku. Igal aastaajal võib puhuda nii külm põhjatuul hazri kui ka kuum lõunatuul gilavar. Talvel toob hazri endaga lund. Lund sajab igal talvel, aga püsivat lumikatet ei moodustu. Seevastu suvel toob hazri endaga mõnusat jahedust.

• Bakuu Neftçi
• Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe
• Bakuu Rəvan

• Bakuu linna koduleht

 Bakuu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis