Baden (piirkond)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2022) |
Baden ([ˈbɑːdən]) on ajalooline territoorium Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Šveitsis Reini ülemjooksu mõlemal kaldal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Badeni markkrahvid pärinesid Zähringite kojast. Baden on nime saanud markkrahvide elukoha, Hohenbadeni lossi järgi Baden-Badenis. Badeni Hermann II sai esimest korda Badeni markkrahvi tiitli 1112. aastal. Ühendatud Badeni markkrahvkond eksisteeris sellest ajast kuni 1535. aastani, mil see jagati kaheks: Baden-Durlachi ja Baden-Badeni markkrahvkonnaks. Pärast 1689. aastal Baden-Badenis puhkenud hävitavat tulekahju viidi pealinn Rastatti.
Kaks osa taasühendati 1771. aastal markkrahv Karl Friedrichi ajal. Taastatud markkrahvkond pealinnaga Karlsruhes ülendati 1803. aastal kuurvürstkonnaks. 1806. aastal sai Badeni kuurvürstkond territooriumilisa ja ülendati Badeni suurhertsogkonnaks.
Badeni suurhertsogiriik oli liikmesriik Saksa Liidus 1866. aastani ja liiduriik Saksa keisririigis 1918. aastani, sellele järgnes Badeni vabariik Weimari vabariigis ja Natsi-Saksamaal. Aastatel 1945-1952 olid Lõuna-Baden ja Württemberg-Baden vastavalt Prantsuse ja Ameerika okupatsiooniterritooriumid. Nad ühendati 1952. aastal koos Württemberg-Hohenzollerniga tänapäevaseks Baden-Württembergi liidumaaks.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Baden asub Edela-Saksamaal, enamik suuremaid linnu asub Ülem-Reini tasandikul. Lõunas Bodeni järvega ning lõunas ja läänes Reini jõega piirnev Badeni piirkond ulatub Linzgaust, Lörrachist ja Freiburgist Karlsruheni ja sealt edasi Mannheimini, mis viib Maini ja Tauberi jõgedeni.
Sellest läände jääb Prantsusmaa ajalooline Alsace'i piirkond, lõunasse jääb Šveits, Pfalz jääb loodesse, Hessen põhja ja Baieri osad kirdesse. Selle idapiir Württembergi piirkonnaga kulgeb Kraichgaust läbi Schwarzwaldi ja mõnest metsaosast Gaggenau lähedal niinimetatud "Wespentailles" Reinini ulatuvad vahemaad on vaid 18 km.