Arequipa

Arequipa
[ arek'iipa ]
hispaania Arequipa
Arequipa vapp
Pindala: 63 km²
Elanikke: 1 008 290 (2017)[1]
Koordinaadid: 16° 24′ S, 71° 32′ W

Arequipa on linn Peruus, Arequipa piirkonna ja Arequipa provintsi halduskeskus. Ta on Peruu rahvaarvult teine linn pealinna Lima järel.

Arequipa asub 2380 m kõrgusel merepinnast igijääga kaetud Misti vulkaani jalamil, mis kerkib 5822 m kõrgusele.

Linna kliima on kogu aasta jooksul kuiv ja päikesepaisteline. Üldiselt on ilm kogu aeg mahe ja temperatuur kõigub vahemikus 10–24 °C. Vihmaperiood on jaanuarist märtsini, kuid sadu on mõõdukas. Kõige külmem kuu on august.

Linna hüüdnimi on Valge linn (La Ciudad Blanca), sest linnas on palju pärlvalgest vulkaanilisest kivist ehitatud hooneid.

Arequipa kesklinnas on palju Hispaania kolonialismi aegseid hooneid ja sellepärast kuulub Arequipa vanalinn alates 2000. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Arequipa vanalinn
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Peruu
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	I, IV
Viited	1016
Piirkond*	Ladina-Ameerika ja Kariibi regioon
Koordinaadid	16° 24′ 0″ S, 71° 32′ 0″ W
Nimekirja arvatud	2000 (24. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Väljakaevamiste andmetel on viljakas ala, millel Arequipa asub, olnud asustatud juba 6. aastatuhandel eKr.

Tõenäoliselt tuleb linna nimi aimara keelest, kus ari tähendab tippu ja kipa kohta. Linna nime on seostatud ka ketšuakeelse fraasiga Ari, quepay ('jah, siin').

15. sajandil vallutasid inkad Arequipa ala seal elanud aimarade käest. See piirkond oli inkade tähtis põllumajandustoodetega varustaja.

Tänapäeva linna asutas 15. augustil 1540 hispaania konkistadoor Garcí Manuel de Carbajal, kes oli Francisco Pizarro esindaja. Juba järgmisel aastal andis Karl V Arequipale linna õigused ja vapi, mida siiamaale kasutatakse. Esimene linnapea oli Juan de la Torre y Díaz Chacón, kellel on Peruu euroopastamises suur roll.

Arequipa jäi võrdlemisi isoleeritud linnaks kuni 1870. aastani, mil linna saabus raudteeühendus lähedalasuva sadamalinna Mollendoga. 1930. aastatel valmis Panameerika maantee, mis võimaldas veelgi ulatuslikumat kaubavahetust.

Kuni 1940. aastateni moodustasid linna põhilise elanikkonna mestiitsid, kes olid tekkinud hispaania päritolu kolonisaatorite ja kohalike indiaanlaste segunemisel. Hiljem on toimunud mägedes elanud puhtavereliste indiaanlaste suur migratsioon linna. See on muutnud linna demograafilist ja kultuurilist iseloomu.

Arequipa asub tektooniliselt aktiivses kohas. 1868. aasta maavärinas hukkus üle 10 000 inimese. Linn sai kannatada 23. juunil 2001 toimunud 7,9-magnituudises maavärinas.

Juunis 2002 oli kogu linna elu nädal aega täielikult peatunud streikide ja mässu tõttu, millega protestiti kahe elektrijaama erastamise vastu piirkonnas.

Arequipas on kaks ülikooli: Universidad Nacional de San Agustín de Arequipa (asutatud 1828) ja Universidad Católica de Santa María (asutatud 1961). Mõlemad on eraülikoolid.

Linnas asub 1580. aastal rajatud Santa Catalina klooster ja 1648. aastal rajatud frantsisklaste klooster La Recoleta, mis on tuntud oma raamatukogu poolest, mille vanim raamat pärineb 1494. aastast.

Arequipa lähedal asub Rodríguez Ballóni rahvusvaheline lennujaam. See on lendude arvult Peruu 2. lennujaam.

Arequipa sõpruslinn on Honolulu (USA).

• Arequipa – pärl Peruu lõunaosas, Postimees, 14. veebruar 2008