Arutelu:Eesti ajalugu

Tehtud parandus. Väljend "segaklooster" on sobimatu, sest tekitab väärseoseid. Pirita puhul on õige rääkida kaksikkloostrist, kus kahe eraldi konvendina tegutsevad nunnad ja mungad. --Excalceus 15. jaanuar 2012, kell 10:34 (EET)[vasta]

Kui ma artiklit natuke neutraalsemaks muudan, on varsti jälle mingi poliitiliselt korrektne mõnitamine platsis. Riigipööre on riigikorra vägivaldne muutmine, kus see riigikord täpselt 12. märtsil 1934 oli, kas vapside käes või raudteest 100 meetrit eemal? Ma võin abiks olla, 12. märtsil 1934 keelati Eestis homoabielud ka ära, milline hirmus inimõiguste rikkumine! --IFrank (arutelu) 18. aprill 2013, kell 12:11 (EEST)[vasta]

Sa, IFrank, oled ikka natuke ebastabiilne tegelane siin. Vahel on su parandused ja kommentaarid asjalikud, aga siis tuleb sellist soga. Selle homoseksuaalsuse probleemi osas oleks asjalik pöörduda psühholoogi poole, siis sa ehk ei kommenteeriks igas võimalikus kohas sel teemal. 1934. aasta teemal puudub sul aga igasugune objektiivsus, nii et neutraalseks ei saa seda käsitlusviisi kuidagi nimetada. - FlorianF (arutelu) 18. aprill 2013, kell 12:27 (EEST)[vasta]

FlorianF, defineeri, mis on riigipööre. Kas vapside laialisaatmine või kaitseseisukorra kehtivuse laiendamine? Kas Päästeorganisatsiooni arreteerimine 1924. aastal oli riigipööre? Kas enne 1934. aastat kehtestatud kaitseseisukord oli riigipööre? Kas vapside laialisaatmine 11. augustil 1933 oli riigipööre? Tagantjärele pole mõtet tänapäeva aktuaalseid poliitiliselt korrektseid sõnu kasutada. --IFrank (arutelu) 18. aprill 2013, kell 12:33 (EEST)[vasta]

Selge, et Päts ja Laidoner ise oma tegevust riigipöördeks ei nimetanud ning esialgu ei olnud ilmselt ka teistel selge, mis sellest uuest üleriigilisest kaitseseisukorrast tuleneb. Nii on riigipööre võib-olla tõesti natuke vale nimetus, aga tagantjärele on selge, et 12. märtsil juhtunu juhatas sisse üpris kiire mineku autoritaarse riigikorra juurde, kus mitmed isikuvabadused olid piiratud, Riigikogu "vaikivas olekus" jne. Need on ilmsed faktid, mida kuidagi maha vaikida ei saa. Athanasius Soter (arutelu) 18. aprill 2013, kell 16:52 (EEST)[vasta]

Tänan, Athanasius Soter, see on nüüd küll neutraalsuse poole. Mõned märkused, ma ei tahaks artiklit ennast nii kiiresti torkima hakata. Kaitseseisukord ei kehtinud mitte 1920. aastate algusest, vaid alates 1918 (üleriigiliselt kehtestati enne 1933. aastat 1918 ja 1924, seetõttu pole õige, et alates 1920. aastatest korduvalt). Vapside võidu suur tõenäosus on käibetõde, aga pole põhjendatud (ma panin enne 1934. aasta valimistel saadud kohtade arvu). 1934. aastal ei pidanud toimuma presidendi, vaid riigivanema valimised (keda siis küll tihti presidendiks nimetati). 1938. aasta põhiseadust peaks iseloomustama veel isikuvalimiste kaudu, mis teda selgelt eristab 1920. aasta põhiseadusest. --IFrank (arutelu) 18. aprill 2013, kell 17:04 (EEST)[vasta]

Kaitseseisukorra ja riigivanema nimetuse osas olin tõesti ebatäpne. Kogu Pätsi režiimi suhtes ei saa aga ikkagi mööda minna sellest, et tegemist oli üpris ebademokraatliku ja autoritaarse riigikorraga. Sellisel seisukohal on ka akadeemiline ajaloo üldkäsitlus "Eesti ajalugu VI". Athanasius Soter (arutelu) 20. aprill 2013, kell 19:19 (EEST)[vasta]

Tegelikult võib nii lõpmatuseni edasi vaielda ja parandusi edasi-tagasi solgutada, milleks mul ei ole aega. "Autoritaarne riigikord" oli 1934. aasta põhiseadusega ette nähtud, seetõttu pole õige öelda, et põhiseaduse asemel kehtestati hoopis see. Vahest peaks tõesti olema artiklis öeldud, et 1934. aasta põhiseadus oli vapside esitatud. Kui on nimetatud "peamised soosikud", võiks ka neljas kandidaat (Rei) nimetatud olla. Kandidaatide soovitusallkirjade arv ei ole iseloomustav ja annab mõista, et Larka valitigi tohutu häälteenamusega riigivanemaks. Kui on öeldud, et Riigikogu ei kutsutud enam kokku, on "vaikiva oleku" mainimine ülearu. Kui kaitseseisukord kehtis 1918. aastast peale kõigi valitsuste ajal, on ebaõiglane nõuda, et Päts selle tühistanud oleks (pean kirjutama midagi 1939. aasta Heakorra ja julgeoleku seaduse eelnõu kohta). Minu arust ei tuleks rõhutada, et erakondi ei asutatud, vaid, et need ei jõudnud kahe aasta jooksul välja kujuneda. Jne. Mõtlen selle artikli üle. --IFrank (arutelu) 22. aprill 2013, kell 13:34 (EEST)[vasta]

Seltsimehed "kaks kanget" Teie põhimõtteliste vaidluste tõttu on kogu artikkli sisu seatud märkusega

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

kahtluse alla, kas poleks targem vaielus konstruktiivse lahendi saavutamiseks üle viia "töö sektsioonidesse" - Vaikiv ajastu vms--NOSSER (arutelu) 23. aprill 2013, kell 20:25 (EEST)[vasta]

"Sellest hoolimata võeti sügisel rahvahääletusel vastu uus vabadussõjalaste esitatud põhiseadus". 1933. aasta põhiseaduse rahvahääletus oli kolmas. Kahest eelnevast põhiseaduse rahvahääletusest tuleks ka kirjutada. 90.191.119.98 28. aprill 2013, kell 10:25 (EEST)

Millal toimetusmärkus eemaldada?

Igaüks, kellel ei ole artikli suhtes huvide konflikti, võib toimetusmärkuse eemaldada millisel iganes järgmistest juhtudest:

• Kui ta on märkuses osutatud probleemid lahendanud.
• Kui ta on veendunud, et keegi teine on märkuses toodud probleemid lahendanud. Kahtluse korral tuleb küsida lisainfot.
• Kui ta on veendunud, et märkus lisati põhjendamatult või ekslikult. Kahtluse korral tuleb küsida lisainfot.
• Kui artikli arutelus on saavutatud konsensus, et probleem on lahendatud ja märkus tuleb eemaldada.

Nt inglise ja vene vikis on Eesti ajaloo mall (vt nt en:Template:History of Estonia). V-o tuleks meilgi teha--Bioneer1 (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 12:58 (EEST)[vasta]

See lõdvalt seotud märksõnadest koostatud mall annab pealisekaudse ülevaate. Pole iseenesest mõistetav, miks just need märksõnad ja sellise jaotusega. Arvan, et võiks pigem jätta tegemata. Pikne 13. oktoober 2013, kell 13:15 (EEST)

Kui link Karl Koppel läheb valesse kohta, siis tuleb ette näha teine pealkiri ja õige link panna. Andres (arutelu) 2. mai 2014, kell 16:09 (EEST)[vasta]

Lingid vene vikile punaste linkide asemel on halb praktika. Andres (arutelu) 24. aprill 2015, kell 09:39 (EEST)[vasta]

Viimastest aastatest tuleks ka midagi kirjutada. Velirand (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 14:14 (EET)[vasta]

Möödus vaid kaks aastat ja juba ma üritangi. Mõni märkus veel: 1) seda viimast, tänapäevast lõiku võiks kah juba periodiseerida, üks võimalik veelahe on liitumine ELiga; 2) kodanike komiteede jms all on kirjas, et pikemalt loe eraldi artiklitest, aga siin lühemalt pole kirjutatudki; 3) kel juhtub olema, võiks kirjandusse lisada Valter Langi hiljutise raamatu "Läänemeresoome tulemised" ning seda siis muinasaja osas refereerida; 4) tänapäevase osa lõpu võiks keegi omakorda refereerida artiklisse Eesti. --82.131.43.88 23. veebruar 2018, kell 23:19 (EET)[vasta]

Muide, Teise maailmasõja algusest alates paistab ajalugu tähendavat üksnes poliitilist ajalugu. Tegelikult võiks ka hilisemasse ossa lisada kultuuri, demograafia, looduse, majanduse... Ei ole päris nii, et (utreeritult öeldes) kui sõda polnud, siis järelikult ei juhtunud midagi. --82.131.43.88 23. veebruar 2018, kell 23:28 (EET)[vasta]

2022. aastal avaldas Eestile mõju ka Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse. Millist mõju? 21. sajandi osa on inglise vikis ka oluliselt pikem.--Raamaturott (arutelu) 30. mai 2022, kell 13:30 (EEST)[vasta]