Aedmajoraan

Aedmajoraan
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Huulõielised Lamiaceae
Perekond	Pune Origanum
Liik	Aedmajoraan
Binaarne nimetus
Origanum majorana L
Sünonüümid
Majorana hortensis Moench

Aedmajoraan ehk vorstirohi (Origanum majorana, ka Majorana hortensis) on huulõieliste sugukonda, pune perekonda kuuluv Eestis üheaastase taimena kasvatatav rohttaimeliik. Aedmajoraani kasutatakse nii maitse-, ravim- kui ka meetaimena.^[1][2][3]

Taime algne kodumaa on Väike-Aasia või Põhja-Aafrika.^[4][5]

Aedmajoraani perekonna nimetus Origanum tuleneb kreekakeelsest sõnast oregano, mis tähendab mägede rõõmu, kuid liigiepiteedi majorana tähendus araabia keeles on püsiv, kadumatu (viidates aedmajoraani tugevale lõhnale).^[1]

Aedmajoraan on kodutaim, mida Eestis kasvatatakse üheaastase maitse- ja ravimtaimena.^[1][2] Taim on tundlik öökülmade suhtes varasel arenguetapil, mistõttu tuleb kesk- ja põhjavööndi aladel taimi ette kasvatada. Soojemates piirkondades on aedmajoraan mitmeaastane taim.^[6] Aedmajoraan nõuab kasvuks valgust ja kerget toitaineterikast mulda.^[5][6]

Aedmajoraan on püstise varrega 30–60 cm pikkune intensiivse aroomiga poolpõõsas.^[2][6]

Taime lehed on ovaalsed, tömbi tipuga ning kaetud viltjate hallide karvakestega. Õie moodustavad õisikutesse harunenud valged või helelillakad/roosakad väikesed õied.^[6]

Aedmajoraani ürt sisaldab 1–2% eeterlikke õlisid, sabineeni ja selle derivaate (sabineenhüdraat, sabineenhüdraatatsetaat), õies on õlide sisaldus 3%.^[1][2] Lisaks eeterlikele õlidele sisalduvad taimes ka flavonoidid, bioflavonidid, polüsahhariidid, tanniinid, trierpeenid, lihtfenoolid ja kohvhappe derivaadid.^[2] Noored aedmajoraanivõrsed sisaldavad ka askorbiinhapet (~44 mg) ja karoteeni (5,5 mg).^[6]

Aedmajoraani droogiks on ürt Majoranae herba, mida kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis).^[1][2] Kuivatamise eel eemaldatakse taimelt varred ning pannakse hea õhuvahetusega hämarasse ruumi kuivama. Selleks, et droogi värvus mustjaks ei muutuks, tuleks droogi kuivatada temperatuuril 35–40 kraadi.

Kuivatatud lehtede ja õite segust droogi kasutatakse salvide, tõmmiste ja vannide tegemiseks.

• 50 g droogi segatakse ämbritäie kuuma veega.
• Droogiseguga anum tuleb sulgeda ning lasta lahusel tõmmata umbes tund. Seejärel lisatakse saadud tõmmis vanniveele.

Aedmajoraani droogi sisaldavaid vanne kasutatakse reuma, liigesepõletike ja podagra raviks, antibakteriaalse toime tõttu põletike ja valu leevendamiseks.^[1][2]

• 20 osale peenestatud ürdile lisatakse 1 osa ammooniumhüdroksiidi lahust (triviaalnimetusega nuuskpiiritus), 10 osa piiritust (sobib ka vein).
• Saadud segu jäetakse tunniks seisma, seejärel lisatakse 100 osa vaseliini ning soojendatakse kõrgel temperatuuril piirituse ja ammoniaagi aurustumiseni (iseloomuliku lõhna kadumiseni).
• Viimase etapina salv filtreeritakse.

Aedmajoraani ürdist valmistatud salvi kasutatakse närvivalu ja nahapõletiku leevendamiseks.

• 1–2 tl purustatud droogile lisatakse 1 klaas keevat vett ja jäetakse tõmbama 10–15 minutiks.
• Enne tarbimist tuleb saadud tõmmis kurnata.
• Toime suurendamiseks võib tõmmisesse lisada ka alkoholi^[2]

Aedmajoraani vesitõmmist tarbitakse 1–2 klaasi päevas maomahla soolhappesisalduse suurendamiseks, kõhupuhituse, spasmide lõõgastamiseks, valu leevendamiseks, söögiisu tekitamiseks, seedimise soodustamiseks, röga lahtistamiseks. Vesitõmmis omab ka antibakteriaalset toimet.

Aedmajoraani kasutatakse eesti jõuluroa verivorsti tegemisel.^[1] Maitsetaimena võib taim olla nii värskel kui ka kuivatatud kujul, sageli kasutatakse majoraani liha-, kala- ja konservitööstuses, kuid taime on lisatud ka karastusjookidesse ja likööridesse.^[3]

Antiikajal lisati taime ka õlle ja veini sisse, uskudes, et see annab armujõudu.

Taime on tänu tugevale aroomile kasutatud ka lõhnaainena viiruki kujul armastusjumalanna Aphrodite auks. Aedmajoraaniga on lõhnastatud pesuvett, poleeritud mööblit ja tõrjutud puukoid.^[1]

Aedmajoraan on tuntud ka hea meetaimena.^[3]

Võimalike ohtude vähendamiseks on aedmajoraaniürti soovitatav lisada teesegudele väikestes kogustes.

Taime pole soovitatav tarvitada üle 2–3 nädala ning üle maksimaalse soovitusliku koguse päevas, milleks on 2–4 tl droogi.

Aedmajoraan võib olla toime poolest tervisele ohtlik, rasedatel ning imikutel ja väikelastel vastunäidustatud.

Ühtlasi pole taime raviomadusi veel teaduslikult tõestatud, kuid välistatud pole ka nende eksistents.^[1][2]

• Harilik pune (Origanum vulgare)

• Aedmajoraan andmebaasis eElurikkus