Amphiaraos

Amphiaraos oli vanakreeka mütoloogias Argose ülik, kes isa poolt põlvnes Argose ja ema poolt Aitoolia kuningasoost. Tema isa oli Oikles ja ema Hypermestra. Tal oli naine Eriphyle ning pojad Alkmaion ja Amphilochos. Tema nimi tähendab kreeka keeles 'topeltneetud'.

Amphiaraosel oli võime tulevikku ennustada. Nõnda nägi ta ette, et sõjakäik Seitse Teeba vastu lõpeb täieliku lüüasaamisega. Sellepärast keeldus ta, kui tema naisevend kuningas Adrastos teda sõtta kutsus. See polnud tal esimene kord Adrastosega riidu minna. Esimesel korral oli Eriphyle nad lepitanud ja pärast seda vandusid mõlemad, et kui nad veel kunagi omavahel tülitsema peaksid, siis otsustab Eriphyle, kummal on õigus. Sõjakäigu organiseerija, Teeba õigusjärgne kuningas Polyneikes võitis Eriphyle soosingu sellega, et kinkis talle oma esiema Harmonia kaelakee, ning naine saatis Amphiaraose sõtta. Amphiaraos pidi minema, ent palus poegi, et kui ta peaks surma saama, maksaksid nad emale kätte.

Amphiaraos tappis sõjas Melanippose, ent siis põgenes sõjaväljalt. Periklymenos jõudis talle järele ja tahtis teda juba surmata, kui Zeus rebestas välgunoolega maa, mis neelas Amphiaraose koos kaarikuga.

Väidetavale Amphiaraose maa alla vajumise kohale ehitati tempel, mis pidi aitama kõigi haiguste vastu. Pärast ohverdamist pidi hädaline templis öö veetma ja oraakel seletas hommikul haige unenäo põhjal, mida haiguse vastu ette võtta. Talle püstitati teisigi templeid, kus unenägusid seletati, ning Atikas Oropose lähedal olev tempel tõrjus tähtsuselt pikapeale Teeba templi tagaplaanile.

Amphiaraose vanem poeg Alkmaion tappis oma ema, nagu oli isale tõotanud, ja seepärast jälitasid teda erinnüsed.

Roomlased uskusid, et Amphiaraosel olevat olnud kolmaski poeg, Catillus, kes põgenes teebalaste vasturünnaku kartuses Itaaliasse ning asutas seal koloonia, mis nimetati tema vanema poja järgi Tiburiks. Tänapäeval kannab see linn nime Tivoli.