33. Kaitsepataljon

33. Kaitsepataljon, 1941 – 1942 (Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 33) 33. Kaitsepataljon, 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 287)
Tegev	jaanuar 1941 – juuni 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Väegrupi Nord tagalapiirkond Eesti kaitsepataljonid
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon

33. Kaitsepataljon (saksa keeles Schutzmannschaft Front/Wacht Bataillon nr. 33) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeosa.

Vabatahtlik kaitsepataljon värvati Eesti SS-i kõrgema politseijuhi korraldusel väegrupi Nord tagalateenistuse jaoks. Pataljon formeeriti Tartus 1941.–1942. aasta talvel, pataljoni suurus oli 600 meest.

Pataljoniülemad:

• major Jakob Kuuse, 33. Kaitsepataljon I ülem
• kapten Voldemar Pärlin, 33. Kaitsepataljon I ülem
• major Johannes Koort, 33. Kaitsepataljon I ülem
• major Robert Tammiste

33. Kaitsepataljon saadeti kohe pärast formeerimist Leningradi rindele Jeckelni politseivõitlusgrupi koosseisus Oranienbaumi platsdarmi blokeerima ja rannakaitset teostama, mis kestis detsembrini 1942. aastal. Pataljon kandis lahingutes raskeid kaotusi. 1942. aasta kevadel sai pataljon täiendusena 200 meest.

Pataljon toodi Eestisse, Pärnusse tagasi 4. detsembril, kust hiljem viidi Tartusse ja saadeti seal laiali ning selle koosseis värvati osaliselt Eesti SS-leegioni ja osaliselt üle uude moodustatavase 287. Kaitsepataljoni ja 32. ja 35. Kaitsepataljonide täienduseks.

33. Kaitsepataljon, 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 287)
Tegev	1943 – juuni 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei Eesti kaitsepataljonid
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon

33. Kaitsepataljon II koosseis moodustati oktoobris 1942. aastal Tartus, Valga, Antsla, Võru ja Petseri kasarmeeritud Omakaitse malevate kompaniidest, mis formeeriti algselt kui 293. Kaitsepataljon. Pataljoni suuruseks oli 381 meest.

1943. aasta veebruaris anti kaitsepataljonile endise laialisaadetud vabatahtlike, kes värvati Eesti SS-leegioni, 33. Kaitsepataljoni number, pataljon jäi ülesannetelt vahipataljoniks.

33. Eesti Politseipataljon, 1943 – 1944 (Estnische Polizei Batallion nr.33)
Tegev	1943 – juuni 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei Eesti kaitsepataljonid
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Lahingud	Meerapalu lahing

1943. aasta detsembris muudeti pataljoni nimi 33. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Batallion nr. 33) ja pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei auastmetega.

Pataljon pidas vahiteenistust Võrus allutatuna 11. jalaväediviisile.

13.–15. veebruaril 1944 osales pataljon Meerapalu lahingus Punaarmee dessandi likvideerimisel.

Pärast Meerpalu lahingut jätkas pataljon vahiteenistust Kagu-Eestis, kuni likvideerimiseni suvel 1944. Pataljoni isikkoosseis jagati 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonidele.

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon  • 659. Idapataljon  • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon  • 659. Eesti Pataljon  • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon  • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement  • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

v r Eesti Teises maailmasõjas
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid Saksamaa  Soome  Nõukogude Liit 1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon 1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas