Sighișoara

Sighișoara
	[ sigišoara ]
rumeenia	Sighișoara
saksa	Schäßburg
ungari	Segesvár
ladina	Castrum Sex
	Sighișoara vapp
	Elanikke: 23 927 (1.12.2021)
	Koordinaadid: 46° 13′ N, 24° 47′ E

Sighișoara (saksa Schäßburg, ungari Segesvár, ladina Castrum Sex) on linn Rumeenias Mureși maakonnas.

2002. aastal oli seal 32 287 elanikku.

Ajalugu

12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss räägib Sakste asulatest tänapäeva Sighișoaras aastast 1191. 1280. aastast pärit dokument räägib roomlaste kindluse Castrum Sex asukohale ehitatud linnast. 1337 aastaks sai Sighișoarast kuninglik keskus, kuningad andsidki asulale linna staatuse aastal 1367, nimega Civitas de Segusvar.

Paiknedes Kesk-Euroopa äärealadel, oli linnal sajandeid oluline strateegiline ja kaubanduslik roll. Sighișoarast sai Transilvaania üks olulisimaid linnu, mida külastasid käsitöölised tervest Saksa-Rooma riigist. Saksa käsitöölised ja meistrid valitsesid sealset majandust, samuti linna hooneid ja neid kaitsvaid kindlustusi. 16. ja 17. sajandil oli Sighișoaras ligikaudu 15 gildi ja 20 käsitööharu. Linnas paiknes Vlad II "Teivastaja" Dracula isa Vlad Draculi vermimiskoda, kes elas linnas eksiilis (harilikult oli vermimine Ungari kuningate monopol). Samuti väljastas Vlad Dracul esimese dokumendi, milles oli kirjas linna rumeeniakeelne nimi, Sighișoara. Esmakordselt kasutati rumeeniakeelset nime aastal 1435 ja see tuleneb ungarikeelsest Segesvár 'ist, kus vár tähendab kindlust.

Aastal 1631 valiti George I Rákóczi Transilvaania printsiks ja Ungari kuningaks. 17. ja 18. sajandi jooksul kannatas Sighișoara mitmete sõjaliste okupatsioonide, tulekahjude ning põudade all. Transilvaania ajaloo 17. sajandit puudutava info üks olulisimaid allikaid on Georg Krausi arhiivid, kes oli linna notar.

Lähedalasuval Albesti lagendikul toimus 31. juulil 1849 Segesvári lahing, kus Ungari revolutsiooniarmee, eesotsas Józef Bemiga, sai lüüa Vene armeelt, keda juhtis Luders. 1852 rajati sinna vene kindral Skariatini, kes lahingu käigus hukkus, auks momument. Samuti rajati 1897. aastal sinna momument Ungari poeedi Sándor Petőfi auks, kes ka väidetavalt lahingus tapeti. Pärast I maailmasõda liikus Sighișoara koos Transilvaaniaga Austria-Ungari alluvusest Rumeenia kuningriigile.

Kesk-Sighișoara on suurepäraselt säilinud näide väikesest keskaegsest kindluslinnast. Tegu on UNESCO maailmapärandi linnaga. Iga aasta juulis toimub vanas tsitadellis keskajatemaatiline festival.

Sighișoarat peetakse Euroopa üheks kauneimaks ja paremini säilinud keskaja-arhitektuuriga tsitadelliks. Ida-Euroopas on Sighișoara üks vähestest asustatud kindluslinnadest. Linn koosneb kahest osast: keskaegsest künkatipule ehitatud kindlustusest, mida tuntakse tsitadellina ("Citatel"), ning Târnava Mare jõe orgu rajatud linnast.

Hooned Sighișoara tsitadellis näitavad käsitööliste linna põhiomadusi. Kuigi seal on ka maju, mis kuulusid kunagistele aadlikele, näiteks Veneetsia Maja ja Sarvedega Maja.

Aastatel 2001-2003 kaaluti Sighișoara lähedusse Breite looduskaitsealale Dracula teemapargi rajamist, kuid kohalike ja rahvusvahelise meedia ning poliitiliselt mõjuvõimsate inimeste vastuseis oli liiga tugev, sest park poleks kandnud keskaja-temaatikat ning oleks looduskaitseala hävitanud.

Vaatamisväärsused

Sighișoara on tänu oma hästi säilinud vanalinnale turistide seas populaarne sihtkoht, tegu on ka UNESCO maailmapärandi linnaga. Tsitadelli põhilised vaatamisväärsused on tornid.

Kõige kauem säilinud maja on 17. sajandil ehitatud Hirvesoku Maja.

Tornid

Tunnitorn (Turnul cu Ceas)
Plekkseppade torn (Turnul Cositorarilor)
Lihunike torn (Turnul Măcelarilor)
Saapameistrite torn
Rätsepate torn (Turnul Croitorilor)
Köösnerite torn (Turnul Cojocarilor)
Seppade torn (Turnul Fierarilor)
Köiemeistrite torn (Turnul Frânghierilor)
Nahkurite torn (Turnul Tăbăcarilor)

Kirikud

Kirik künkal (Biserica din Deal) on kahtlemata üks linna väärtuslikumaid arhitektuurimälestisi.
Kloostrikirik (Biserica Mânăstirii Dominicane) – gooti stiilis arhitektuurimonument, mis paikneb Tunnitorni lähedal ja ehitati XIII sajandil.
Püha Joosepi roomakatoliku kirik
Leeprahaigete kirik (Biserica Leproșilor)
Sighișoara õigeusu katedraal (Catedrala Ortodoxă)

Vaade Sighișoarale

Rahvastik

Künka otsas olev Transilvaania sakslaste katoliku kirik

Ajalooliselt oli Sighișoara Transilvaania sakslaste ehk sakside linn, samuti elas seal palju ungarlasi. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel jagunes rahvastik aga järgmiselt:

rumeenlasi 76,06%
ungarlasi 18,36%
mustlasi 3,51%
sakslasi 1,92%

Turism

Sighișoara peamiseks vaatamisväärsuseks on hästisäilinud keskaegne linnasüda, mille keskmes asub võimsa kellatorniga tsitadell. Linna keskel asuvad ka õigeusu, protestandi ja katoliku surnuaiad ning mitu keskaegset kirikut, millest silmapaistvamaks peetakse künka tipus asuvat. Tsitadellis asub ka maja, kus väidetavalt sündis Dracula. Just Dracula ongi linna peamiseks turismiatraktsiooniks: seal on temanimeline restoran, turismipood ja talle püstitatud mälestussammas. Linnas toimuvad ka keskaja festivalid.