Omaan

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Omaani Sultaniriik araabia سلطنة عمان Salţanat ‘Umān
Omaani lipp Omaani vapp
Riigihümn	Ya Rabbana Ehfid Lana Jalalat Al Sultan
Pealinn	Masqaţ
Pindala	309 550 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	4 829 480 (2018)[1]
Rahvastikutihedus	15,6 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Sultan	Haitham ibn Tāriq
Iseseisvus	1741
SKT	72,643 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	15 267 $ (2017)[3]
Valuuta	riaal (OMR)
Ajavöönd	maailmaaeg +4
Tippdomeen	.om
ROK-i kood	OMA
Telefonikood	968

Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.

Omaan on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tegelikku võimutäiust omab sultan, kelleks alates aastast 2020 on Haitham ibn Tāriq. Eelmist sultanit on toetanud ka enamik rahvast, kuna ta tõi riiki suhtelise majandusliku õitsengu ja stabiilse valitsusvõimu.

Kahekojaline parlament koosneb 58-liikmelisest Riiginõukogust, mille liikmed määrab ametisse sultan ja 83-liikmelisest Konsultatiivkogust, mille valib rahvas.

Erakonnad on keelatud.

Riik jaguneb 11 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah).

1. Al-Bāţinah Janūbī kubernerkond
2. Al-Bāţinah Shamālī kubernerkond
3. Al-Buraymī kubernerkond
4. Al-Wusţá kubernerkond
5. Ad-Dākhilīyah' kubernerkond
6. Ash-Sharqīyah Janūbī kubernerkond
7. Ash-Sharqīyah Shamālī kubernerkond
8. Az̧-Z̧āhirah' kubernerkond
9. Masqaţi kubernerkond
10. Musandami kubernerkond
11. Z̧ufāri kubernerkond

2011. aastal jagati Al-Bāţinah' piirkonna põhja- ja lõunaosa omaette kubernerkondadeks, sama tehti Ash-Sharqīyah' piirkonnaga ning Ad-Dākhilīyah', Al-Wusţá ja Az̧-Z̧āhirah' piirkond (minţaqah) said kubernerkondadeks.

Põhirahvas on araabia keelt rääkivad omaanlased (u 3/4). 2003. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 2,34 miljonit. Riigis elab umbes 600 000 välismaalast, peamiselt võõrtöölised Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast ja Filipiinidelt. Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelega sarnanevaid dialekte. Arvestuslik rahvaarv ulatub 4 miljonini (aprill 2014) ning see kasvab.

Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinnas Masqaţis on ametlikult vaid Viljandi jagu elanikke. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad on As-Sīb, Şalālah, Maṭraḥ (pealinna eeslinn suurima sadama ja ärikeskusega), Bawšar, Şuḩār, As-Suwayq ja ‘Ibrī (ülejäänud alla 100 000).

Lisaks araabia keelele räägitakse Omaanis Lõuna-Araabia keeli: bathari, harsuusi ja šahri keelt ning iraani keelte hulka kuuluvat kumzaari keelt.

Ibadiidid 75%, sunniidid, šiiidid ja hinduistid.

Omaan oli alates 6. sajandist eKr kuni aastani 632 Pärsia impeeriumi osa. Seejärel vallutasid selle araablased ning seal levis islam. 751 sai Omaan ibadiidi moslemite keskuseks ning seal hakkas valitsema nende imaam. 1508 vallutati pealinn Masqaţ Portugali poolt, kuid 1659 langes see Türgi kätte. 1741 tõrjuti türklased välja ning kehtestati sultanaat. 19. sajandil oli Omaani võimsuse kõrgaeg, ta omas kolooniaid Belutšistanis ja Sansibaris. Viimased kolooniad kaotas ta alles 1947, kui need liideti Pakistaniga. 1970. aastal sai riigipeaks sultan Qābūs bin Sa‘īd, kes vabastas järgmisel aastal maa Suurbritannia protektoraadist. Qābūs bin Sa‘īd püsis võimul 50 aastat, kuni surmani aastal 2020. 1990. aastatel hakkas sultan toetama mõningaid demokraatlikke reforme, mille tulemusena parlamendi alamkoda valiti 2003 esimest korda vabadel valimistel. 2020. aastast on sultan Haitham ibn Tāriq.

Suurema osa Omaanist (80%) moodustab orgudest (wadid) ja mäeahelikest liigestatud kiltmaa kõrgusega 800–1000 m. Rannikumadalikku on alla 3% territooriumist. Mäestike (15%) tipud ulatuvad üle 3000 m, Al-Hajari mägede läänepoolses osas mitte kaugel Omaani lahe rannikust paikneb Araabia poolsaare idaosa ja riigi kõrgeim tipp Jabal Shams (tlk. päikese mägi) – 3075 m. Mägine on ka maa kaguosa Jabal al-Qamar. Kõikjal on püstloodsete seintega kanjoneid, kuid püsivaid jõgesid nende põhjas mitte, sest kliima on kuiv ja kuum. Maist augustini võib temperatuur tõusta 48 kraadini varjus. Samal perioodil toob edelamussoon ka vihma. Sademeid on sisemaal vaid mõnikümmend mm/a, mägedes on summa selline nagu meil Eestis keskmiselt – kuni 500 mm/a.

Valdav maastikutüüp on kõrb, mägede merepoolsetes osades heitlehine mussoonmets. Leidub 56 liiki imetajaid nagu Eestiski ja 472 liiki linde (neist vaid sadakond pesitsejaid), roomajaid on Eesti 5 liigi asemel aga koguni 64. Omaanis on ka üks rahvuspark ja viis UNESCO nimistu looduspärandi objekti.

• Omaani jalgpallikoondis

 Omaan – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad