Belgiä
| |||||
| Riigi tunnuslausõq: Eendracht maakt macht / L'union fait la force / Einigkeit macht stark | |||||
| Riigikiil' | hollandi kiil', prantsusõ kiil', s'aksa kiil' | ||||
| Pääliin | Brüssel | ||||
| Kuning | Filip | ||||
| Pääministri | Alexander De Croo | ||||
| Suurus - Kokko - % vett |
maailma maiõ hulgan 137 30 528 km² 0,71 | ||||
| Rahva hulk - Kokko (2005) - Tihehüs |
maailma maiõ hulgan 82. 11 697 557 (2023) 376/km² | ||||
| Hindäperi |
1830 | ||||
| Raha | Õuro | ||||
| Aovüü - suvõaig |
Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2) | ||||
| Riigihümn' | Brabançonne | ||||
| Internetitunnus | .be | ||||
| Telefonikuud' | 32 | ||||
Belgiä Kuningriik (hollandi keelen Koninkrijk België, prantsusõ keelen Royaume de Belgique, s'aksa keelen Königreich Belgien) om Õuruupa riik. Belgiä naabrimaaq ommaq Prantsusmaa, S'aksamaa, Holland ni Luksõmburk.
Belgiä pindala om 30 528 km² ja 2023. aastaga elli sääl 11 697 557 inemist. Belgiä pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Brüssel, miä om ka Õuruupa Liido keskusõs. Belgiä rahvas jagonõs katõs suurõmbas rühmäs: põh'a puul eläseq flaamiq, kiä kõnõlõsõq hollandi kiilt, lõunõ puul eläseq vallooniq, kiä kõnõlõsõq prantsusõ kiilt. Kolmas ammõtlik kiil Belgiän om s'aksa kiil.
2021. aastaga alostusõn elli Belgiän 67,3% belgäisi, ülejääk 32,7% olliq sisse tulnu vai olliq tõõsõst rahvusõst. Brüsselin ja Brüsseli ümbre eläväst rahvast olliq belgläseq 25,5%.[1]
Belgiä om õurotsooni, NATO, OECD ja WTO asotajaliigõq. NATO pääkortin om Brüsselin.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ "Diversity according to origin in Belgium". Statbel.fgov.be. 16.06. 2021. Pruugit 17.06.2024.
|
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: | |
| |
|
Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik | |