Amazonas (struum)
Tekst üüb Öömrang |
Amazonas | ||
Di Amazonas an sin iintoochregiuun | ||
Dooten | ||
---|---|---|
Laag | Süüdameerikoo | |
Struumsüsteem | Amazonas | |
Hood | Nevado Mismi, Arequipa, Peruu 15° 31′ 5″ S, 71° 45′ 55″ W-15.518055555556-71.7652777777785170 | |
Hööchde faan't hood | 5.170 m | |
Müs | iin uun a Atlantik, Brasiilien 0° 25′ 41″ N, 49° 33′ 40″ W0.428-49.5610 | |
Hööchde faan a müs | 0 m | |
Hööchde faan boowen tu onern | 5.170 m | |
Lengde | Tumanst 6400 km, amtelk 6.992 km[1] | |
Iintoochregiuun | 5.956.000 km²[2] | |
Ufluupen weeder bi a peegel Óbidos[3] AEo: 4.640.300 km² Laag: 800 km boowen faan a müs |
NNQ MQ 1928–1996 Mq 1928–1996 HHQ |
75.602 m³/s 176.177 m³/s 38 l/s km² 306.317 m³/s
|
Ufluupen weeder[2] bi san müs AEo: 5.956.000 km² |
MQ Mq |
206.000 m³/s 34,6 l/s km² |
Struumer faan rochts | Juruá, Purus, Madeira, Tapajós, Xingu | |
Struumer faan lachts | Napo, Içá, Japurá, Rio Negro | |
Satelitenbil faan a struum |
A Amazonas (portugiisk Rio Amazonas, spoonsk Río Amazonas) as en struum uun't nuurdelk Süüdameerikoo. Hi komt faan a Anden deel an lääpt naibi a ekwaator efter uasten uf iin uun en 200 km briad delta tu a Atlantik. Di Amazonas täält üs ööderlingst struum faan a eerd efter a Niil. Sin iintoochregiuun leit fööraal uun Brasiilien. Hi feert muar weeder üs a sääks naistlingst struumer tuup.
San nööm feert di struum faan diar, huar a tustruumer Marañón an Ucayali uun Peruu tuupluup.
Weederfeerang
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Bi't stääd Óbidos, sowat 800 km föör't delta, wurd arke juar 1,2 miljaarden tonen sediment trochskebet. Trii sjuarden diarfaan luup iin uun di Atlantik. Ian sjuarden woort üüb a leetst 800 km ufloogert.
Bi a peegel Óbidos wurd auer't hialer juar grat weedermengden meeden (uun m³/s):
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Kwelen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Alarich R. Schultz, Raymond E. Crist, James J. Parsons: Amazon River. Stant: 25. Mei 2017.
- ↑ 2,0 2,1 Jacques Callède a.ö.: Les apports en eau de l'Amazone à l'Océan Atlantique. In: Revue des sciences de l'eau / Journal of Water Science. Bd. 23, Nr. 3, Montreal 2010, S. 247–273 (ufrepen di 19. August 2013)
- ↑ GRDC: Dooten faan a peegel Óbidos