NATO
Põh'a-Atlandi Lepüngi Organisats'uun (inglüse keelen North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsusõ keelen L'Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) om sõaväeline allianss, minkalõ panti alos 4. mahlakuu pääväl 1949 Põh'a-Atlandi lepüngi vai Washingtoni lepüngiga.
NATO kõgõ korgõmb organ om Põh'a-Atlandi Nõvvokogo, midä juht NATO pääsekretär. Edimäne ammõtlik pääsekretär oll' britt Ismay Hastings (1952–1957), kink perrä tulliq Spaagi Paul-Henri (1957–1961), hollandlanõ Stikkeri Dirk (1961–1964), itaallanõ Brosio Manlio (1964–1971), hollandlanõ Lunsi Joseph (1971–1984), britt Caringtoni Peter (1984–1988), s'akslanõ Wörneri Manfred (1988–1994), belgäne Claesi Willy (1004–1995), hispaanlanõ Solana Javier (1994–1999), britt Robertsoni George (1999–2003), hollandlanõ de Hoobi Schefferi Jaap (2003–2009), taanlanõ Rasmusseni Anders Fogh (2009–2014). Parhillanõ pääsekretär om 2014. aastaga rehekuust norralanõ Stoltenbergi Jens.
Liikmõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]| NATO liikmõs saaminõ | Riik | Laendaminõ | Lisäteedüs | Kaitsõ pääle pantu raha % SKT 2018 |
|---|---|---|---|---|
| 4. mahlakuu päiv 1949 | Madalaqmaaq | Alostaminõ | 1,21 | |
| Belgiä | 0,91 | |||
| Ütiskuningriik | 2,13 | |||
| Island | Island om ainugõnõ liigõq, kinkal olõ-õiq umma sõaväke. Täl om uma rannakaidsõq ja priitahtliguq rauhavalvajaq. | - | ||
| Itaalia | 1,21 | |||
| Kanada | 1,31 | |||
| Luksõmburk | 0,51 | |||
| Norra | 1,73 | |||
| Portugal | 1,43 | |||
| Prantsusmaa | Prantsusmaa läts sõaliidost vällä 1966. aastagal ja tull' tävvelidses liikmõs tagasi aastagal 2009. | 1,82 | ||
| Taani | Gröönimaa ni Fääri saarõq ei olõq Õuruupa Liidon, a ommaq NATO-n. | 1,30 | ||
| Ameeriga Ütisriigiq | 3,30 | |||
| 18. radokuu 1952 | Kreeka | Edimäne | 2,48 | |
| Türgü | 1,85 | |||
| 9. lehekuu 1955 | S'aksamaa | Tõõnõ | Päält katõ S'aksamaa kokkominekot 1990. aastagal saiõ NATO liikmõs terveq S'aksamaa. Hummogu-S'aksamaa oll' 1956–1990 Varssavi liido liigõq. | 1,24 |
| 30. lehekuu 1982 | Hispaania | Kolmas | 0,92 | |
| 12. urbõkuu 1999 | Poola | Neläs | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 2,02 |
| Tšehhi | Tšehhoslovakkia all Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 1,13 | ||
| Ungari | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 1,15 | ||
| 29. urbõkuu 2004 | Bulgaaria | Viies | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 1,48 |
| Läti | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991 Nõvvokogoliido all. | 2,08 | ||
| Leedu | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991 Nõvvokogoliido all. | 1,98 | ||
| Rumeeniä | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 1,82 | ||
| Slovakkia | Tšehhoslovakkia all Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991 | 1,22 | ||
| Sloveeniä | Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. | 1,01 | ||
| Eesti | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991 Nõvvokogoliido all. | 2,00 | ||
| 1. urbõkuu 2009 | Albaania | Kuvvõs | Varssavi liido liigõq aastil 1955–1991. | 1,17 |
| Horvaatia | Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. | 1,59 | ||
| 5. piimäkuu 2017 | Montenegro | Säitsmes | Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. | 1,39 |
| 27. urbõkuu 2020 | Põh'a-Makedoonia | Katsas | Inneskine Jugoslaavia oll' Hindäperi riike liigõq. | - |
| 4. mahlakuu 2023 | Soomõ | Ütsäs |
Vahtsõq liikmõq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pääle Vinnemaa sisseminekit Ukrainahe 2022. aastagal, andsõq Roodsi ja Soomõ lehekuun sisse liikmõs saamisõ avaldusõ. Soomõ saiõ NATO liikmõs 4. mahlakuu pääväl 2023.