Kar'ala kiil
| Kar'ala kiil (karjalan kieli) | |
| Kõnõldas | Kar'alan, Vinnemaal, Soomõn |
| Kõnõlõjit | 35 600 |
| Ammõtlinõ kiil | - |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | krl |
| ISO 639-3 | krl |
Kar'ala kiil om soomõ-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ põh'arühmä kiil, midä kõnõlõs umbõs 35 600 inemist Kar'alan, Vinnemaal ja Soomõn.
Kar'ala kiilt jaetas ummakõrda põh'apoolitsõmbas periskar'ala ja lõunõpoolitsõmbas aunusõkar'ala (livvi) keeles vai murdõs. Kar'ala kiräkiili om kats, niisama põh'a- ja lõunõpoolinõ: valgõmerekar'ala (vienakar'ala) ja aunusõkar'ala (livvi) kiräkiil.
Välislink
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Aunusõkar'alakeeline vikipeediä.
- Kar'alakeeline proomivikipeediä
Incubatorin.
| Uurali keeleq |
|---|
|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
|
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
|
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |