Võru maakond

• Engli järv
• Haanja kõrgustik
• Karula kõrgustik
• Piusa jõgi
• Rõuge Suurjärv
• Suur Munamägi
• Tamme-Lauri tamm
• Tsirgu mänd

 

2017. aasta haldusreformi tulemusel kuulub Võru maakonda viis omavalitsusüksust: Võru linn, Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald ja Võru vald.

Seisuga 1. jaanuar 2009 oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest eestlased ja 3,3% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.^[3] Rahvastiku tihedus oli 16,4 in/km².^[4]

Võru maakonnas on 2 linna (Antsla ja Võru), 11 alevikku ja 650 küla.

Alevikud: Kobela – Kose – Misso – Parksepa – Rõuge – Sõmerpalu – Vana-Antsla – Varstu – Vastseliina – Väimela - Värska

Endine Võru maavalitsus hoidis sõprussuhteid mitme Soome linna ja vallaga:^[5]

•   Halsua, Soome
•   Kaavi, Soome
•   Kaustinen, Soome
•   Nilsiä, Soome
•   Perho, Soome
•   Rautavaara, Soome
•   Ullava, Soome
•   Vehmaa, Soome
•   Veteli, Soome

 

Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni.

Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr):

Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni Võru Juust (rohkem kui 260 mln kr). Wõro Kommerts tootmine toimub aga Põlvamaal Ahjal.

  Pikemalt artiklites Võrumaa ja Võru kreis

Võrumaa loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) 1783. aastal senise Tartumaa lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni 1920. aastani. Maakond koosnes kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond. Neis kihelkondades räägitakse võru keele mitmesuguseid murdeid.

Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner George von Browne rajatava maakonnalinna asukohaks Vana-Koiola riigimõisa. Keisrinna Katariina II andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks maakonnalinna rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. 10. augustil (ukj 21. augustil) 1784 ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava maakonnalinna asukohaks saab Võru mõis, ning linn hakkas kandma Võru nime.

 

12. aprillil (30. märts vkj) 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Võru maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

 

1920. aastal, mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus Valga maakond moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. 1925. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast Tartu maakonna alla.

Maakonna esindus- ja valitsusasutused olid: Võru maakonnanõukogu, Võru maavolikogu ja Võru maavalitsus.

1922. aastal elas Võru maakonnas 76 372 inimest. 1934. aastal oli Võru maakonna pindala 4043 km² ja elanike arv 75 804.

1. aprillil 1939 moodustati 1939. aasta vallareformiga Võrumaal seniste valdade (Aleksandri, Kahkva, Karilatsi, Kiuma, Koiola, Krabi, Kärgula, Laitsna-Rogosi, Loosi, Nursi, Peri, Pindi, Põlgaste, Saru, Timo, Toolamaa, Tsooru, Vaabina, Vana-Antsl, Vana-Roos, Vastse-Antsl ja Viitina vald) asemel uued vallad: Antsla, Haanja, Kanepi, Kasaritsa, Kooraste, Kõlleste, Laheda, Lasva, Leevi, Lepistu, Linnamäe, Misso, Mooste, Mõniste, Orava, Põlva, Ruusmäe, Räpina, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Valgjärve, Varstu, Vastseliina, Veriora ja Võru vald.

1944. aastal Petseri maakond kaotati ja selle Eesti NSV-sse jäänud osa liideti Võru maakonnaga.^[6]

Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeestena tegutsesid: Albert Ühtigi, Aleksander Mikal.^[7]

1950. aastal maakonnad ja vallad kaotati ning Võru maakonna alal moodustati Räpina, Võru ja Põlva rajoon. Võru rajoon sai oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus.

1990. aastal 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Võru rajooni piires Võru maakond^[8].

 

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Võru maakonda järgmised haldusüksused:^[9]

• linnad: Antsla, Võru
• vallad: Antsla, Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vald

1999. aastal ühines Antsla linn Antsla vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Võru maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Võru linn. Haldusreformi järel kuulub Võru maakonda Võru valla koosseisu ka endise Orava valla ala ning Setomaa valla koosseisu ka Värska ja Mikitamäe valla alad, mis seni kuulusid Põlva maakonda.^[10]

• Võrumaa vapimärk
• Võrumaa teenetemärk
• Võrumaa Arenguagentuur

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Võru maakond

• Võru maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis