Põlva rajoon
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskus oli Põlva alev.[1]
Algne Põlva rajoon
muudaRajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2] 3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa.
Hilisem Põlva rajoon
muuda1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogu) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogu).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru rajooni Lasva külanõukogu maadest.[2] 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle Valga rajooni Otepää külanõukogule.
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska.[3]
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremad asulad olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku: Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.[4]
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.[4]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]
EKP Põlva Rajoonikomitee
muudaEK(b)P Põlva Rajoonikomitee loodi pärast Põlva rajooni moodustamist maarajoonide moodustamise seadluse alusel 25.09.1950. Rajoonikomitee struktuuri kuulusid: sekretariaat (üldosakond), partei-, ametiühingute ja komsomoliorganite osakond (1955.a-st organiseerimisosakond), propaganda- ja agitatsiooniosakond, parteistatistika ja ühtse parteipileti sektor (arvestussektor)[5].
- 1963–1978 Kalev Nõmm, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1978–... Maia Leosk, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1985–1988 Rein Ahman, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1988–1990 Mart Madissoon, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
Põlva rajooni RSN Täitevkomitee
muuda- 1956–1962 August Pedajas, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- ..1963.., Artur Soolau, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- 1967–1979 Ilmar Prikk, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- –1989 Aarne Vainokivi, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ajalugu www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Nooruke Põlvamaa" Eesti Loodus, 6-7/2010
- ↑ Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367
- ↑ 4,0 4,1 Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989. Lk 8
- ↑ EKP Põlva Rajoonikomitee (1950 - 1990), The National Archives of Estonia
Kirjandus
muuda- "Põlva rajoonis". Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon. Tallinn 1978
- Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989