Küla

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt pole küla siiski asula, vaid vallasisene territoriaalüksus^[1]. Küladel pole küll otseselt autonoomiat, kuid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 58 lubab külaelanikel valida külavanema^[2]. Külavanema statuudi võib kehtestada vallavolikogu.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Eestis 4438 küla. Enamikus neist elas alla 100 inimese. Üle 1000 püsielanikuga külasid oli 12 ja 100–999 püsielanikuga 645. Suurima rahvaarvuga küladest asusid 6 Tallinna lähistel, 2 Tartu ja 2 Pärnu lähedal. Kõik need külad olid suuremad kui Eesti väikseimad linnad, näiteks oli Mõisakülas 825 ja Kallastel 852 elanikku.^[3]

2021. aasta rahvaloenduse andmeil (31.12.2021 seisuga) oli Eestis 4456 küla. Elanike arvult suurim oli Järveküla Rae vallas Harjumaal (2880 inimest), suuruselt teine Alliku küla Saue vallas Harjumaal (2096 inimest). Üheainsa elanikuga külasid oli 72, asustamata 96. Suurima pindalaga oli Sandra küla Viljandimaal Põhja-Sakala vallas (173,120 km² ja 23 elanikku), mis hõlmas ka osa Soomaa rahvuspargist. Valdadest oli enim külasid Saaremaa vallas (427), maakondadest Võrumaal (649). Elanike keskmine vanus oli kõrgeim (74 aastat) 11 elanikuga Võitra külas Lääneranna vallas Pärnumaal, madalaim (19 aastat) 12 elanikuga Koidu külas Haapsalu linnas Läänemaal. Nimekaime leidus 392 külal. Levinuimad külanimed olid Vanamõisa koos Abja-Vanamõisa, Vigala-Vanamõisa ja Valgu-Vanamõisaga (15 tk) ning Mäeküla (10 tk). Pikimad külanimed olid Sookaera-Metsanurga (Saku vald, Harjumaa), Kahrila-Mustahamba (Rõuge vald, Võrumaa), Kaarma-Kirikuküla (Saaremaa vald, Saaremaa) ja Maarja-Magdaleena (Tartu vald, Tartumaa).^[4]

Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui ka piirkonnast.

Eestis on traditsiooniliselt olnud:

• sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel;
• ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel;
• hajakülad Lõuna-Eestis;
• tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul;
• kalurikülad,
• hagukülad.

Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. Eristatud on ka ringküla, tuumikküla. Eesti asustusloos räägitakse ka tütarküladest.

  Pikemalt artiklis Küla (Läti)

Lätis on küla (läti keeles ciems või ciemats) linna ja talu kõrval üks kolmest asulatüübist. Küla staatuse ja vahel ka piirid määratleb seal piirkondlik omavalitsus. Küla staatuse võib anda tihedama hoonestusega piirkonnale, kus on elanikke.^[5]

Eri põhjustel (linnastumine, epideemiad, sõjad, näljahädad, keskkonnakatastroofid jms) tekib kõikjal maailmas külasid, kus pole ühtki elanikku. Aja jooksul võidakse mahajäetud külad uuesti asustada.

Eestis oli 2012. aasta alguses statistikaameti andmeil 102 hüljatud küla.^[3]

• Eesti külade loend
• linn
• kaluriküla
• külakogukond
• Küla (Läti)

• Kadri Masing "Eestis on 102 hüljatud küla" ERR, 12. detsember 2012

Tsitaadid Vikitsitaatides: Küla