Uganda

Riik asub laial avatud platool, mis on merepinnast 900–1500 m kõrgusel.

Aluspõhi koosneb vanadest kristallkivimitest.

Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% riigi pindalast. Victoria järve ja Kyoga järve vesi voolab Niiluse ülemjooksu lisajõgedesse.

Läänepiiril on suur org, milles asuvad Rutanzige järv, George'i järv ja Alberti järv, ja Ruwenzori mäestik, mida seostatakse uinunud vulkaanidega. Mäestiku kõrgeim tipp on Margherita mägi (5109 m). Idas lõpeb Uganda platoo samalaadse oruga. Idas paiknevas mäestikus asub kõrge vulkaan Elgoni mägi (4321 m). Põhjas laskub platoo laugjalt Lõuna-Sudaani ja As-Suddi soo poole. Ruwenzori mägedes ja kõrgetel vulkaanidel on igilumi.

Ugandas sajab väga palju vihma, sest riik asub mõlemal pool ekvaatorit.Vihmavaesemad piirkonnad on põhja- ja idapiirkond. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem periood on märtsist juunini. Victoria järve ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150 cm aastas. Sademete rohkus võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.

Ugandas on kõrge asendi tõttu troopiline kliima ning paiguti ekvatoriaalne kliima. Pealinna Kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi.

Lõuna-Ugandat ja mägede madalamad nõlvad olid kunagi troopiliste vihmametsadega kaetud. Neid raiuti põllumaa saamiseks. Praeguseks on alles mõned hajusad metsaalad. Põhja pool, kus sademeid on vähem, on kõrged rohuse alustaimestikuga puistud. Ruwenzori mäestikus ja Elgoni mäel kasvavad omapärased hiigeltaimed.

Vihmametsade maharaiumise tõttu on loomastik vähenenud ja liikunud rohumaadele. Liha ja trofeede saamiseks peetakse metsloomadele jahti. Loomade kaitseks on rajatud mõned rahvuspargid. Kõige suurem rahvuspark on Kabalega (varem Murchison Falls) kummalgi pool Victoria Niiluse jõge. Seal elavad elevandikarjad. Riigi edelaosas asub Mgahinga gorillade rahvuspark.

Metsad hõlmavad üle neljandiku Uganda pindalast. Suurem osa neist on hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10–25% maapinnast. Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna pool muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad mitut liiki akaatsiad, teised levinud puuliigid on baobab (ahvileivapuu), eebenipuu, mahagonipuu. Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavatest küttepuudest. 1990. aastate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud. Akaatsiatelt kogutakse kummiaraabikut, mis on Uganda üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Uganda asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil. Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Valitsus on metsaraiet seadustega piiranud ja reguleerinud.

1877. aastal jõudsid Ugandasse kristlikud misjonärid. 1894. aastast oli Uganda Suurbritannia protektoraat. Tänapäevaste piiridega on Uganda 1914. aastast. 1962. aastal Uganda iseseisvus, riiki juhtis peaminister Milton Obote. 1963. aasta põhiseadusega loodi presidendiameti. Presidendiks määrati kuningas Edward Mutesa II. Aastail 1971–1979 valitses riiki diktaator Idi Amin, kes tuli võimule sõjaväelise riigipöördega. 1980. aastal sai võimule taas Milton Obote, kelle ajal jätkusid repressioonid ja kodusõda. Obote kõrvaldati võimult sõjaväelise riigipöördega 1985. aastal.

1987. aastast kestab riigis relvakonflikt Yoweri Museveni juhitava keskvalitsuse ja usuliselt motiveeritud relvarühmituse Issanda Vastupanuarmee vahel, milles on hukkunud üle 10 000 inimese ning oma eluaseme on kaotanud üle 80 000 inimese.

 

2022. aasta seisuga on Ugandas järgmised haldusüksused:

• 4 geograafilist piirkonda
• 15 alampiirkonda
• 121 ringkonda.
• 146 maakonda, üks linnaomavalitsus ja kolmteist omavalitsust
• osamaakonnad
• kihelkonnad ja külad.

• Ankole
• Issanda Vastupanuarmee
• Uganda riigipeade loend
• Uganda jalgpallikoondis