Steyr

 

 

Keldid asustasid ala umbes 600. aastast eKr, Stiria jõe nimi on keldi päritolu. Nende Noricumi kuningriik sai 15. aastal eKr Rooma keisririigi osaks. Steyri piirkonnas võis asuda Gesodunumi nimeline asula, mida mainis muistne geograaf Ptolemaios (u. 90 – u. 168). Siin viis Rooma "Raudne tee" Erzbergi kaevandusest piki Ennsi jõge Lauriacumi castrani (praegune Enns) Doonau ääres.

6. sajandil kolisid piirkonda slaavi asunikud, kuid kui nad said lüüa Baieri hertsog Tassilo III käest, kes andis 777. aastal maa lähedalasuvale Kremsmünsteri kloostrile, asustati piirkond ümber baierlastega. Ungari sissetungi ajal Euroopasse püstitasid kohalikud Traungau krahvid Steyri jõe kohale kindluse, mida mainiti esmakordselt 980. aasta ürikus kui Styraburgi. 1055. aastast valitses nii Steyri linnust Baieri Traungaus kui ka kõrvalasuvat "Steiermarki" võimas Otakaride dünastia. Otakarid kontrollisid rauakaevandust Erzbergis ja muutsid oma elukoha Steyris keskaegse õukonnakultuuri ja keskülemsaksa luule keskuseks.

1180. aastal ülendas keiser Friedrich I Barbarossa markkrahv Ottokar IV Steiermargi hertsogiks; aga liin suri välja pärast tema surma 1192. aastal ja vastavalt 1186. aasta Georgenbergi lepingule läksid tema Steiermargi maad Babenbergidest Austria hertsogitele.

Steyr, mida selleks ajaks nimetati juba linnaks (urbs), kaotas oma tähtsuse hertsogi residentsina, kuid säilitas oma staatuse rauatöötlemiskeskusena. Babenbergidest valitsejad edendasid selle majanduslikku arengut sepatöö, peamiselt nugade valmistamise ja relvatööstuse kohana. Pärast Babenbergide hääbumist 1246. aastal okupeeris Steyri koos Austria hertsogkonnaga Přemysliidist Böömimaa kuningas Otakar II ja lõpuks võttis selle pärast võitu 1278. aasta Marchfeldi lahingus üle Habsburgist Saksamaa kuningas Rudolf I. Linnaõiguse ja turuõiguse kinnitas 1287. aastal Rudolfi poeg kuningas Albrecht I ning kodanikud said edaspidi kasu Steyri eelistatud positsioonist rauakaubanduses kogu Saksa-Rooma riigis ja eriti Veneetsia vabariigis.

13. ja 14. sajandil oli Steyr kristliku valdeslaste liikumise keskus ja katoliku vaimuliku Petrus Zwickeri (suri 1403. aastal) juhitud inkvisiitorlike tagakiusamiste koht. Samuti levis umbes 1525. aastal kodanike seas kiiresti protestantlik reformatsioon, millele Habsburgidest valitsejad vastureformatsiooni käigus ägedalt vastu seisid.

Majanduslik olukord muutus hullemaks, kuna rauakaubandus lagunes Kolmekümneaastase sõja ajal, mil Ülem-Austria panditi Baieri hertsog Maximilian I-le, ja 1626. aastal toimus Ülem-Austria talupoegade sõda. 1727. aastal laastas keskaegset Styraburgi tulekahju ja selle asemele ehitati barokne Lambergi loss. Steyri taastõusmine algas 18. sajandi lõpu josefismi tingimustes ja jätkus järgneva industrialiseerimise käigus. Napoleoni sõdade ajal okupeerisid Steyri mitu korda Prantsuse väed. 25. detsembril 1800 sõlmiti seal Steyri vaherahu.

1830. aastal asutas sepp Leopold Werndl Steyris relvistu, mille tema pojad Josef ja Franz Werndl taasasutasid 1864. aastal aktsiaseltsina, mis sai 1869. aastast nimeks Österreichische Waffenfabriksgesellschaft (ÖWG). Sealhulgas 1915. aastast pärit Steyri autoharu nimetati 1926. aastal ümber Steyr-Werke AG-ks ning 1934. aastal Austro-Daimleri ja Puchiga ühinedes moodustas see suure tööstuskonglomeraadi. Steyri tööstust tabas aga 1929. aasta ülemaailmne majanduskriis.

1934. aastal sai linnast üks mitmest lahinguväljast sotsiaaldemokraatlike Republikanischer Schutzbundi poolsõjaväeliste jõudude ja kristlik-sotsiaalsete Heimwehri relvarühmituste vahel Austria kodusõjas, mis tõi kaasa fašistliku korporatiivse Austria Liitriigi, mis valitses kuni 1938. aasta anšlussini Natsi-Saksamaasse.

Natsivõimud ühendasid relvatööstuse suure Reichswerke Hermann Göring konglomeraadiga, sealhulgas Steyr-Münichholzi sunnitööliste all-laagri ehitamisega Mauthauseni koonduslaagri võrgustiku osana. Teise maailmasõja ajal muutus suur relvade ja sõjaväesõidukite tootja Steyr liitlasvägede pommirünnakute sihtmärgiks, et prustada selle tehased. USA 15. õhuväe kahes suures rünnakus "Suurel Nädalal" 23. ja 24. veebruaril 1944 sai suur osa linnast tõsiselt kannatada, kuid tehased jätkasid tööd kuni sõja lõpuni.

Linn oli kohtumispaigaks 9. mail 1945, kui Ennsi jõe sillal kohtusid Punaarmee ja USA armee üksused. Steyri okupeeris USA armee — Nõukogude armee liikus itta demarkatsioonijoone taha Alam-Austria liidumaale. Väed jäid kuni 1955. aastani, kui Austria kuulutas amtlikult neutraliteeti Austria riigilepinguga.

Enim esindatud sektor on autoosade tootmine. Steyri kõige olulisemad ettevõtted on:

• AVL List (Anstalt für Verbrennungskraftmaschinen List)
• BMW Motors
• GFM Steyr GmbH
• MAN
• NKE AUSTRIA GmbH
• Profactor
• SKF
• Steyr Motors
• ZF Steyr

Ka teistes sektorites on Steyris olulised Austria ettevõtted:

• Eckelt Glass GmbH
• Hartlauer
• Steyr Mannlicher

Endine suure tähtsusega ettevõte oli Steyr-Daimler-Puch (1864–2001).

Pyhrn-Eisenwurzen Klinikum Steyr on 621 voodikohaga linna üldhaigla ja piirkonna suurim tervishoiuteenuse osutaja. See on ka õppehaigla, mis on seotud Viini, Grazi ja Innsbrucki meditsiiniülikoolidega.

Steyri üldtervise ja õenduse kool pakub õendusteaduse kraadi ja koolitust, et saada sertifitseeritud õeks. Vanim osa on 1916. aastal ehitatud lossitaoline vana hoone. Alates 1935. aastast on haiglat pidevalt laiendatud.

 

Steyril on kaugküttesüsteem, mis varustab enamikku hoonetest ja tööstusest taastuvenergiaga. Soojusenergia tuleb Steyri biomassi küttejaamast.

Kohalik profijalgpallimeeskond on SK Vorwärts Steyr, kes mängib Vorwärtsi staadionil.

Steyril on olnud mitmeid tuntud elanikke või külalisi, sealhulgas Franz Schubert (1797–1828), kes kirjutas seal 1819. aastal puhkusel olles oma Forellikvinteti, ja helilooja Anton Bruckner (1824–1896), organist kohalikus kihelkonnakirikus. Noor Adolf Hitler veetis seal lühikest aega, kui õppis 1904. aastal Steyri keskkoolis, elades Grünmarkti toas. Kool asub kuulsa Püha Miikaeli kirikuga samas majas. Täiendavad Steyri põliselanikud on järgmised:

 

 

• Johannes Stabius (u. 1460–1522), kartograaf.
• Wolff Jakob Lauffensteiner (1676–1754), väljapaistev Austria lautomängija, kes tegutses Baieri õukonnas.
• Johann Michael Vogl (1768–1840), baritonilaulja ja helilooja; Franz Schuberti lähedane sõber.
• Johann Mayrhofer (1787–1836), luuletaja ja libretist; Franz Schuberti lähedane sõber.
• Ferdinand Redtenbacher (1809–1863), insener, rajas teaduspõhise masinaehituse.
• Josef Werndl (1831–1889), relvatootja, insener ja leiutaja.
• Franz Wickhoff (1853–1909), Austria kunstiteadlane ja Viini kunstiajaloo koolkonna liige.
• Ignaz Trollmann von Lovcenberg (1860-1919), kindral Austria-Ungari armees.
• Michael Blümelhuber (1865–1936), metallilõikaja.
• Erling Poppe (1898–1970), Inglismaal üles kasvanud mootorsõidukikonstruktor, kes õppis Birminghamis inseneriks.
• Robert Scholz (1902–1986), Taiwanis töötanud Ameerika pianist, dirigent, helilooja ja õpetaja.
• August Eigruber (1907–1947), natsi-Gauleiter, kes poodi sõjakuritegude eest üles.
• Franz Schausberger (* 1950), poliitik (ÖVP) & Salzburgi Landeshauptmann, 1996-2004.
• Erich Hackl (* 1954), romaani- ja novellikirjanik.
• Wilhelm Molterer (* 1955), poliitik.
• Gabriel Felbermayr (* 1976), tunnustatud Austria majandusteadlane.

• Helmut Köglberger (1946-2018), jalgpallur, mängis üle 440 games ja 28 Austria eest.
• Hannes Trinkl (* 1968), endine mäesuusataja ja 1998. aasta taliolümpiamängude pronks.
• Ronald Brunmayr (* 1975), jalgpallur, mängis üle 470 mängu ja 8 Austria eest.
• Georg Harding (* 1981), jalgpallur, mängis üle 260 mängu.
• Thomas Fröschl (* 1988), jalgpallur, mängis üle 380 mängu.
• Emanuel Schreiner (* 1989), jalgpallur, mängis üle 330 mängu.
• Kristijan Dobras (* 1992), jalgpallur, mängis üle 240 mängu.
• Kevin Stöger (* 1993), jalgpallur, mängis üle 260 mängu.

•   Petlemm, Palestiina
•   Kettering, USA
•   Plauen, Saksamaa
•   San Benedetto del Tronto, Itaalia