Ülem-Austria

Keskajal moodustas suur osa sellest, millest sai Ülem-Austria, Baieri hertsogkonna Traungau piirkonna. 13. sajandi keskpaigas hakati seda nimetama Ennsi jõe kohal asuvaks vürstiriigiks (Fürstentum ob der Enns), see nimi registreeriti esmakordselt 1264. aastal. (Tol ajal hõlmas mõiste "Ülem-Austria" ka Tirooli ja mitmesuguseid hajutatud Habsburgide valdusi Lõuna-Saksamaal.)

1490. aastal anti piirkonnale Saksa-Rooma riigis iseseisvus ja vürstiriigi staatus. 1550. aastaks oli seal protestantide enamus. 1564. aastal läksid Ülem-Austria, Alam-Austria ja Tšehhi alad Saksa-Rooma keisri Maximilian II alluvusse.

17. sajandi alguses algatasid keiser Rudolf II ja tema järglane Matthias vastureformatsiooni. Pärast sõjalist kampaaniat oli piirkond 17. sajandi alguses mõned aastad Baieri kontrolli all.

Baieri kuurvürstkond loovutas Innvierteli 1779. aastal Tescheni rahuga Ülem-Austriale. Napoleoni sõdade ajal okupeeris Prantsuse armee Ülem-Austriat rohkem kui ühel korral.

 

1918. aastal pärast Austria-Ungari kokkuvarisemist kasutati uue Austria provintsi kirjeldamisel nime Oberösterreich. Pärast seda, kui natsidiktaator Adolf Hitler, kes oli sündinud Ülem-Austrias Braunau am Innis ja üles kasvanud Ülem-Austrias, annekteeris Austria, sai Ülem-Austriast Reichsgau Oberdonau, kuigi see hõlmas ka Tšehhoslovakkiast annekteeritud Sudeedimaa lõunaosa ja väikest osa Steiermargist. 1945. aastal jaotati Ülem-Austria Ameerika tsooni (lõunas) ja Nõukogude tsooni (põhjas) vahel.

Tänapäeval on Ülem-Austria Austria juhtiv tööstuspiirkond. 2009. aasta seisuga andis see ligikaudu veerandi riigi ekspordist.

 

 

• Ausee
• Gosauseen
• Höllerersee
• Nussensee
• Oedter See
• Pichlinger See
• Puckinger See

Liidumaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal 65,9 miljardit €, mis moodustas 17,1% Austria majandustoodangust. Ostujõuga korrigeeritud SKT elaniku kohta oli samal aastal 39 500 € ehk 131% Euroopa Liidu keskmisest.

Halduslikult jaguneb liidumaa 15 ringkonnaks (Bezirke), kolmeks statuudiga linnaks (Statutarstädte) ja 440 vallaks.

1. Linz

2. Steyr

3. Wels

 

(Sulgudes omavalitsuste arv)

4. Braunau am Inn (46)

5. Eferding (12)

6. Freistadt (27)

7. Gmunden (20)

8. Grieskirchen (34)

9. Kirchdorf an der Krems (23)

10. Linz-Land (22)

11. Perg (26)

12. Ried im Innkreis (36)

13. Rohrbach (40)

14. Schärding (30)

15. Steyr-Land (21)

16. Urfahr-Umgebung (27)

17. Vöcklabruck (52)

18. Wels-Land (24)

Ajalooliselt jaguneb Ülem-Austria traditsiooniliselt neljaks piirkonnaks: Hausruckviertel, Innviertel, Mühlviertel ja Traunviertel.

• Baieri keel