Schulmann

Schulmanni suguvõsa päritolu ei ole üheselt selge. Perekonnatraditsiooni järgi saabusid nad Eestimaale juba XIII sajandi algul koos Taani kuninga Valdemar II Võitjaga.^[1] On arvatud, et nad olid suguluses 1584. aastal kustunud Preisimaa Skolmanni aadlisooga. Esimesi kindlaid teateid nende kohta on aastast 1495, mil ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas Heinrich Scholmanile (suri pärast 1495) sõjateenistuse eest Saaremaal Tumala külas (im dorppe tho Thomel) maid.^[2] Tumala ja Saaremaaga jäid Schulmannid seotuks XVII sajandini. 1613. aastal hukati Taanis Heinrich von Schulmann − ta oli läinud rootslaste poole üle − ja tema valdused konfiskeeriti. Poeg Otto Schulman (1601−1653) sai suguvõsa Saaremaa valdused küll 1646. aastal võimu vahetudes tagasi, kuid ta oli juba asunud elama Rootsi ja temast sai Rootsi liini esiisa; tema pärijad müüsid Tumala ja Roobaka mõisa 1671. aastal. Viimase onu Otto von Schulmann (suri enne 1614) rändas Saaremaalt Eestimaale, sai abielu kaudu Maidla mõisa omanikuks ja oli suguvõsa Eestimaa haru rajaja.

 

Pärast oma isa hukkamist põgenes Otto Schulman (1601−1653) koos emaga Rootsi, astus seal sõjaväeteenistusse ja lõpetas karjääri oobersti auastmes. 1634. aastal sai temast naturalisatsiooni korras Rootsi aadlik ja samal aastal introdutseeriti ta tituleerimata aadlisuguvõsana nr 176 Rootsi rüütelkonda; Rootsis kasutas suguvõsa nimevarianti Schulman. Otto ja tema järeltulijad omasid Östergötlandi läänis mitmeid maavaldusi. Selle liini viimane esindaja oli Otto pojapojapoeg lipnik Lennart Otto Schulman (1701−1717), kes uppus õnnetult.

Liini rajaja Virumaa Lüganuse kihelkonna Maidla mõisniku Otto von Schulmanni (suri enne 1614) kahest nooremast pojast põlvnesid kaks haru. Vanem poeg kornet Otto von Schulmann (suri enne 1654) omandas küll Soomes juba 1649. aastal mitmeid maavaldusi, kuid tema järeltulijad jäid Eestimaaga − neil oli valdusi nii Viru- kui ka Läänemaal − seotuks siiski XVIII sajandi lõpuni. Noorem vend meeskohtunik Heinrich von Schulmann (suri 1658) omandas Järvamaal Ao mõisa ja sai sellenimelise liini esiisaks.

 

• Heinrich von Schulmann (hukati 1613), Taani Maasilinna linnusepealik, Saaremaa maanõunik, Tumala mõisa omanik^[3]
• Otto Schulman (1601−1653), Rootsi ooberst, Rootsi Pommeri Stralsundi ja Ees-Pommeri ülemkomandant, Tumala ja Roobaka mõisa mõisnik^[3]
• Heinrich von Schulmann (suri 1658), Imastu ja Ao mõisnik^[3]
• Otto Wilhelm von Schulmann (surn 1694), Rootsi ooberstleitnant, Jälgimäe mõisnik^[4]
• Berend von Schulmann (1623−1709), Rootsi major, Ao, Salla, Koila ja Mõisamaa mõisa ning Tammiku mõisnik, meeskohtunik^[3]
• Berend Johann von Schulmann (1660−1746), Rootsi major, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Ao, Salla, Koila ja Mõisamaa mõisnik
• Berndt Gustav von Schulmann (1670−1708), major, sõjaväelane Põhjasõjas
• Otto Wilhelm von Schulmann (1728–1788), Salla, Mõisamaa mõisa, Koila, Uudeküla, Idavere, Piirsalu ja Tammiku mõisnik
• Jürgen (Georg) Detlev von Schulmann (1730−1799), Jälgimäe ja Ao mõisnik
• Wilhelm Magnus von Schulmann (1740−1817), Varbuse ja Linnamäe mõisnik
• Berend Johann von Schulmann (1745−1784), Varbuse ja Piirsalunik, sillakohtunik
• Karl Otto von Schulmann (1747−1812), Sassi mõisnik
• Reinhold Friedrich von Schulmann (1774−1845), Venemaa keisririigi suurtükiväekindral, brigaadi- ja diviisikomandör, Venemaa püssirohutehaste inspektor
• Adam Harald Gustav von Schulmann (1774−1848), titulaarnõunik, Liivimaa kroonumetsaülem
• Gustav Daniel von Schulmann (1779−1835), Venemaa keisririigi kindralleitnant, brigaadi- ja diviisikomandör, Zamośći kindluse komandant
• Zacharias Woldemar von Schulmann (1813−1872), Venemaa keisririigi 2. järgu kapten, kolleegiuminõunik, maalikunstnik
• Rudolf Johann Wilhelm von Schulmann (1814−1874), Venemaa keisririigi kindralleitnant, brigaadikomandör, Dünaburgi kindluse komandant, Vilno sõjaväeringkonna suurtükiväe ülem
• Eugen von Schulmann (1815−1874), Venemaa keisririigi tõeline riiginõunik, postimeister
• Friedrich Alexander von Schulmann (1819−1865), Venemaa keisririigi kindralmajor, Kubani oblasti suurtükiväe ülem
• Nikolai Alexander von Schulmann (1828−1900), Venemaa keisririigi jalaväekindral
• Ernst Leopold von Schulmann (1831−1903), Venemaa keisririigi tõeline riiginõunik, insener, kubermanguarhitekt
• Nikolai August von Schulmann (1853−1916), Venemaa keisririigi salanõunik
• Gustav Karl Theodor von Schulmann (1855−1915), tõeline riiginõunik, insener
• Nikolai Karl von Schulmann (1862−1898), matemaatikakandidaat, pedagoog, füüsik
• Sergei Nikolajevitš von Schulmann (1869−1927), kindralmajor, sõjaväejurist
• Rufin von Schulmann (1874−Nõukogude vangilaagris 1930), tõeline riiginõunik, kammerjunkur
• Otto Wilhelm Oskar von Schulmann (1888−1963), Venemaa keisririigi sõjaväelane, jurist, Eestimaa rüütelkonna sekretär, Balti pataljoni koosseisus Eesti Vabadussõjas
• Hans Heinrich von Schulmann (1893−1976), klaverivirtuoos, nimekas jääpurjekate konstruktor
• Werner Alfred von Schulmann (1912−1981), filosoofiadoktor, ajaloolane

• Carl Fredrik Schulman (1773−1849), Venemaa keisririigi polkovnik, kompanii-, pataljoni-, polgu- ja brigaadikomandör
• Alexander Leonard Carl Schulman (1819−1890), Venemaa keisririigi kindralleitnant, pataljoni-, polgu-, brigaadi- ja diviisikomandör
• Carl Magnus Hugo Schulman (1850−1919), Venemaa keisririigi kindralmajor
• Carl Fredrik Schulman (1852−1903), Venemaa keisririigi kindralmajor
• Otto Carl Hjalmar Schulman (1857−1934), filosoofialitsentsiaat, pedagoog
• Carl Allan Rudolf Schulman (1919−2003), ajakirjanik, teleprodutsent
• Carl Magnus Alexander (Alex) Schulman (sündinud 1976), ajakirjanik, blogija, kirjanik
• Carl Johan Morgan (Calle) Schulman (sündinud 1979), blogija, teleprodutsent

• Rolf Albert Holger Koulumies (a-ni 1940 Schulman) (1910−1992), meditsiinidoktor, kirurg, Helsingi ülikooli dotsent
• Jyrki Olavi Koulumies (sündinud 1943), toimetaja, kirjanik
• Terhi Johanna Koulumies (sündinud 1971), sotsiaalteaduse magister, Soome parlamendi liige

 

 

 

• Ees-Pommeri:
  • Elmenhorst, Lydershagen
• Eestimaa:
  • Ao (Hackeweid) (1626−1794), Auaste (Wiesenau) (1843−1876), Imastu (Mönnikorb) (1619/1625−1626), Jälgimäe (Jelgimeggi) (u 1663−1765), Järvajõe (Jerwajöggi) (1790−1791, pandivaldus), Kaalepi (Kaulep) (1670ndad, pandivaldus), Koila (Koila) (1689−1794 pärus-, 1794 pandivaldus), Kupna (Kupna) (1641−1671), Lümandu (Limmat) (1877−1919), Maidla (Maidel) (1580ndad), Moe (Muddis) (1780ndad, pandivaldus), Mõisamaa (Moisama) (u 1696−1797 pärus-, 1797−1800 pandivaldus), Norra (Kalterborn) (1740ndad, pandivaldus), Oidrema (Oidrema) (kuni 1746), Orgmetsa (Orgmetz) (1684−1687, pandivaldus), Oru (Orrenhof) (kuni 1817), Piirsalu (Piersal) (1781−1794), Pühatu (Puhhat) (u 1739−enne 1744 pandi-, u 1744−1762 pärusvaldus), Rahula (Rahhola) (1867−1909), Rägavere (Reggafer) (1640ndad), Saku (Sack) (1699−1721 ja 1723−1729 pandi-, 1729 pärusvaldus), Salla (Salla) (1689−1794 pärus-, 1794−1811 pandivaldus), Tamsalu (Tamsal) (1780ndad, pandivaldus), Tammiku (Tammik) (1699−1726 pandi-, 1726−1802 pärusvaldus), Toomla (Thomel) (1910ndad), Triigi (Kau) (1676−1684), Turpla (Turpel) (1683−enne 1689, pandivaldus), Uugla (Udenküll) (1800−1904), Vodja (Wodja) (1730ndad, pandivaldus), Voore (Forel) (1650ndad, pandivaldus)
• Ingerimaa:
  • Nova-Bura (XVII sajandil), Ovintsovo (XIX sajandil)
• Kärnten:
  • Schloß Neunstein (XIX sajandil)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Heisri (Neu-Pigant) (u 1789−1794), Linnamäe (Linnamäggi) (1768−1775), Luua (Ludenhof) (1745−1759), Piigandi (Alt-Pigant) (u 1789−1796), Piigaste (Alt-Pigast) (kuni 1785), Rääbise (Repshof) (1794−1799, pandivaldus), Tõlliste (Teilitz) (1857−1872), Varbuse (Warbus) (1759−1791 pärus-, 1816−1820 pandivaldus), Väimela (Waimel) (1759−1775)
• Saaremaa:
  • Roobaka (Robaka) (1608−1613 ja 1646−1671), Sassi (Kabbil) (1780−1785), Tumala (Thomel) (1495−1613 ja 1646−1671)
• Soome:
  • Järvenkylä (alates 1649), Onkamaa (alates 1649)
• Östergötlandi lään:
  • Brandsnäs, Kimstad, Leonardsberg, Svärtinge

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 180. Schulmanni suguvõsa [3].
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 425−426.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. VII kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1932. Lk 59−66 [4].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 258−276 [5].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 582−585 [6].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 152−153.
• Ramsay, Jully. Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden. Tredje häftet. Helsingfors: Förlagsaktiebolaget Söderström & C:o, 1915. Lk 382−384 [7].
• Schulman, Hugo. Släkten Schulman - von Schulman i Sverige, Finland och Baltikum: familjekrönika och ättartavlor. Helsingfors: Författarens barn, 1938.
• Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Andra delen. L–Ö. Borgå: Utgifvarens förlags, 1880. Lk 429−439.

• Schulmanni suguvõsa genealoogia saidil geni.com
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust