Piirsalu mõis

Piirsalu mõis eraldati Kuijõe mõisast 17. sajandil. Algselt kuulus mõis Schreitenfeldi perekonnale, kuid sajandi lõpul läks mõis Blanckenhagenite valdusse. 18. sajandi keskel omandasid mõisa Schulmannid.

1794. aastal ostis mõisa koos Annenhofi abimõisaga (hiljem Annamõisa küla) 40 000 hõberubla eest Cornelius von zur Mühlen (1756–1815), makstes inventari eest 5500 hõberubla lisaks.

Mõisas asusid telliselööv, saeveski, kaks vesiveskit, viis tuulikut, veise-, lamba- ja seakasvatus. Kuna mõisas oli palju metsa, mis sobis küttematerjaliks, toodeti seal ka potast ja valmistati klaasi. 1893. aastal oli mõisa suurus 5874 tiinu.

Viimane mõisa võõrandamiseelne omanik oli Arthur von zur Mühlen.

Pärast Vabadussõda jagati mõisa maad asundustaludeks ja mõisasüda läks Kaitseliidu valdusse.

19. sajandi keskel valminud tellistest peahoone oli põhiosas ühekorruseline ja keskosas kahekorruseline. Tagafassaadil olid ka väikesed eenduvad tiibehitised.

Tänapäeval on mõisa peahoone lagunenud, kuid säilinud on hulk kõrvalhooneid.

• [1]
• Eesti mõisaportaal