Karinu mõis

Karinu mõis eraldati 1666. aastal Andreas von Roseni poolt Väinjärve mõisast. 1686. aastast nimetatakse Kardinat oma 21 1/2 adramaaga iseseisva mõisana.^[1]

1805. aastal toimusid talurahvarahutused Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas Karinu ja Orina mõisas, öise rehepeksu vastu^[2]. Karinu mõisa juurde kuulus ka Kuusna karjamõis.

Rosenite suguvõsale kuulus Karinu kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

17. sajandil rajati mõisa härrastemaja, mis oli lihtne puust hoone koos väikese iluaiaga.

1770. aastatel lasi Hans Heinrich von Rosen rajada uue barokse peahoone. Kivist härrastemaja oli ühekorruseline ja kelpkatusega.

1821. aastal lisati Karl Wilhelm von Roseni nõudmisel klassitsistlik sammasrõdu.

19. sajandi lõpul lasi tollane mõisnik Paul Alexander von Rosen juurde ehitada klassitsistliku tiibhoone.

Pärast võõrandamist hakkas peahoones tööle Karinu kool, mis tegutses seal 2000. aastani.

• Eesti mõisate loend

• Alo Särg, "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". Argo, Tallinn 2005

• Karinu mõisast Eesti Mõisaportaalis