Friedrich Reinhold Kreutzwald

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald (mõnedes allikates ekslikult Kreutzwald Reinholdsohn)^[2] sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana.^[3] Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. Aastatel 1815–1817 õppis ta Rakveres saksa õppekeelega nn köster Gööcki algkoolis, kuigi esimesel koolipäeval ei osanud ta sõnakestki saksa keelt.^[3] Seejärel õppis ta Rakvere kreiskoolis aastatel 1817–1818 ja Tallinna kreiskoolis aastatel 1819–1820. Kooliõpingute vahel oli ta 1818–1819 ka kaupmehe õpilane Tallinnas.

Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ta oli korporatsioon Estonia liige.

Kreutzwald lõpetas Tartu ülikooli III järgu arstidiplomiga 9. septembril 1833; arstivande andis ta sama aasta 29. märtsil.^[4] Samal aastal asus ta Võrus tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.

Kreutzwald sai tuntuks kui Lauluisa ja Viru laulik, sest tema peateost, rahvaluule allikatest töödeldud rahvuseepost "Kalevipoeg", peetakse eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka tema sulest ilmunud "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Nii "Kalevipoeg" kui ka "ennemuistsed jutud" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu Eesti rahvusliku ärkamisaja vaimuelu.

Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.

Kolleegiuminõunik aastast 1877, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule.^[5]

 

1855. aastal teatati Õpetatud Eesti Seltsi septembrikoosolekul eepose "Kalevipoeg" valmimisest ja otsustati eepos koos saksakeelse tõlkega trükis avaldada. Tõlketöö võttis teha endine pastor Carl Gottlieb Reinthal. 1857. aastal ilmus eepose teaduslik väljaanne, mis sisaldas kolm lugu. 1858. aastal ilmus teine anne jälle kolme looga. Teose väljaandmine täies mahus oli suure küsimärgi all, kuid siis tuli abi ootamatult Peterburist. Akadeemikud Franz Anton von Schiefner ja Ferdinand Johann Wiedemann ning Philipp Karell, Gustav Hirsch, Schultz-Bertram ja teised baltisaksa estofiilid ilmutasid tõsist huvi "Kalevipoja" avaldamise vastu, kogusid ettetellimused 100 eksemplarile 500-eksemplarilisest tiraažist ning 1859. aasta suvel ilmus kolmas ja sügisel neljas anne.^[6]

1860. aastal^[7] autasustas Peterburi Teaduste Akadeemia Kreutzwaldi osaliselt trükis ilmunud "Kalevipoja" eest Demidovi pool-auhinnaga (720 rubla).^[6] Akadeemikute Schiefneri ja Wiedemanni retsensioonis kirjutatakse: " "Iliast" pole dr. Kreutzwald loonud, küll aga eesti kirjandusele kinkinud kapitaalse teose, mis kõigiks aegadeks jääb eestlastele selleks, mis kreeklastele oli Ilias".^[7]

Viimased peatükid tõlkis saksa keelde Kreutzwald koos Schultz-Bertramiga. Eepose viies anne ilmus 1860. aastal ja viimane 1861. aastal. Kahes keeles trükitud kallis teaduslik väljaanne ei olnud lihtrahvale taskukohane. Eepose "rahvaväljaande" trükkimine korraldati akadeemik Schiefneri abiga Soomes, Kuopios, kus teenustöö oli odavam ja polnud vaja karta tsensuuri.^[6]

Rahasumma kokkusaamiseks andis Kreutzwald välja 60 viierublast aktsiat, mille pealt kohustus vastavat protsenti maksma ja teatava aja jooksul tagasi ostma, samuti kogus ta ettetellimisi. 1862. aastal jõudsid trükipoognad aurikul Toivo Peterburi. Jällegi läks Schiefneri abi vaja, et "Kalevipoeg" pääseks veelkordsest tsenseerimisest. Edasi toimetati trükist tulnud eepos raudteed pidi Pihkvasse ja sealt veovankril Võrusse. Lihtrahvas, kellele see väljaanne oli mõeldud, polnud aga valmis seda vastu võtma ja eepose 1000 eksemplarist jätkus paljudeks aastateks.^[6]

Kreutzwaldi isa Juhan (Johann) Kreutzwald (1766–1832) oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Tema ema oli mõisateenija Ann (1770–1846).

Friedrich Reinhold Kreutzwald abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888; tema isa oli pärit Mecklenburgist). Pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nad said kaks tütart ja ühe poja. Adelheid Anette Blumberg (1834–1895) abiellus pedagoogi ja ühiskonnategelase Gustav Blumbergiga (1834–1892). Noorem tütar Marie Ottilie (1836–1851) suri 15-aastaselt. Poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845–1910) oli Kadrina raudteejaama ülem.^[8] Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, sel 1867. aastal sündinud tütrel nimega Alice aga enam lapsi ei sündinudki ning sellega katkes Kreutzwaldi järglaste liin.^[9]

Alice Blumberg lahkus baltisakslaste ümberasumise ajal 1939. aasta lõpus Eestist.^[10]

• 1876 Vene Keisririigi Püha Anna ordeni III klass

• "Wina-katk" ("Viinakatk") (1840)
• "Sippelgas" ("Sipelgas") I-II (1843–1861)
• "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühikene õpetus loodud asjust" (1847)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848)
• "Reinuvader Rebane" II osa (1848)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) (1849)
• "Risti-sõitjad" (1851)
• "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851)
• "Kalevipoeg" (1857–1861) (terviktekst)

 

• "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
• "Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanad laulud" I:1860, II: 1864
• "Angervaksad" (1861)
• "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946)
• "Eestirahwa Ennemuistsed jutud" (1866) (terviktekst)

• "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) (terviktekst)

• "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875
• "Lembitu" (1885)
• "Teosed" (1953)

• "Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest" (1854)
• "Kodutohter" (1879)

• "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtraamat" (toimetamine) (1844)

Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument: Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas.

Võrus tegutseb Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, samuti asub Võrus Võru Kreutzwaldi Kool ja Kreutzwaldi park.

 

Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand".

F. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks kirjutas Jakob Tamm 1903. aastal luuletuse "Dr. F. R. Kreutzwald'i mälestusele".^[11]

• L. Tohver: F.R. Faehlmanni ja F.R. Kreutzwaldi elust ja loomingust. Tartu: Loodus 1934
• L. Tohver: Kreutzwaldi väliskirjanduslikust eruditsioonist. Mit einem deutschen Referat: Kreutzwalds Belesenheit in den fremden Literaturen. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu Kirjastus 1932
• Gustav Suits. Nuori Kreutzwald. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1953
• Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus 1853–1879. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1953. (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus III)
• Kirjad A.H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele 1847–1866. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1956. (Fr.R.Kreutzwaldi kirjavahetus II)
• Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele 1859–1874. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1959. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus IV)
• Fr.R.Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867–1873. Toim. M. Lepik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1962. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus V)
• Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele 1833–1866. Tallinn: Eesti Raamat 1976. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus I)
• Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele 1862–1882. Tallinn: Eesti Raamat 1979. (Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus VI)
• Endel Nirk: Friedrich Reinhold Kreutzwald. Lauluisa elulugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961
• Endel Nirk: Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1968
• Herbert Laidvee: Fr. R. Kreutzwaldi bibliograafia 1833–1969. Tallinn: Eesti Raamat 1978
• Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803–1882. Personaalnimestik Koost. Vaime Kabur. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, Fr.R.Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu 1982
• Fr. R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982–2003. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 2004.
• St. Petersburg und Livland – und die Entwicklung der estnischen Literatur. Anton Schiefner (1817–1879) und Friedrich R. Kreutzwald (1803–1882) im Briefwechsel. Bearbeitet von Hartmut Walravens. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag 2013
• Cornelius Hasselblatt. Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic. Helsinki: Finnish Literature Society – SKS 2016. 144 S. (Studia Fennica Folkloristica 21)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Tsitaadid Vikitsitaatides: Friedrich Reinhold Kreutzwald

• Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
• Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg:Eesti Kirjandusmuuseum
• Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ühiskonnasuhe, Eesti Kirjandus nr 10,11/1932
• Jaan Undusk.Eksistentsiaalne Kreutzwald. Eesti Ekspress, 5. detsember 2003