Eesti piirivalve

Põhja Prefektuuri kordonid

• Tallinna kordon

Ida Prefektuuri kordonid

• Kunda kordon
• Narva-Jõesuu kordon
• Narva kordon
• Mustajõe kordon
• Punamäe kordon
• Vasknarva kordon
• Alajõe kordon

 

 

Lõuna Prefektuuri kordonid

• Mustvee kordon
• Varnja kordon
• Mehikoorma kordon
• Värska kordon
• Saatse kordon
• Piusa kordon
• Luhamaa kordon

Lääne Prefektuuri kordonid

• Pärnu kordon
• Kärdla kordon
• Kuressaare kordon
• Haapsalu kordon

  Pikemalt artiklis Eesti piiripunktide loetelu

 

Piiripunktid maanteel^[1]

• Narva-1 piiripunkt, Tallinna–Narva maanteel;
• Koidula piiripunkt, Karisilla–Petseri maanteel;
• Luhamaa piiripunkt, Riia–Pihkva maanteel;

Eesti ja Läti vahelisel lõunapiiril piirikontrolli taastamisel saab piiri ületada järgmistes piiripunktides:

• Ikla piiripunkt, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee;
• Mõisaküla piiripunkt, Mõisaküla teel;
• Valga-1 piiripunkt, Valga–Uulu maanteel;
• Valga-3 piiripunkt, Valga, Sepa tänav;
• Murati piiripunkt, Riia–Pihkva maanteel;

Piiripunktid raudteejaamades^[2]

• Narva raudtee piiripunkt, Narva raudteejaamas;
• Koidula raudtee piiripunkt, Koidula raudteejaamas;
• Valga raudtee piiripunkt, Valga raudteejaamas (mittetoimiv Schengeni tingimustes);

Piiripunktid lennujaamades^[3]

• Kuressaare-2 piiripunkt, Kuressaare lennujaamas;
• Kärdla piiripunkt, Kärdla lennujaamas;
• Pärnu-1 piiripunkt, Pärnu lennujaamas;
• Tallinna-1 piiripunkt, Tallinna lennujaamas;
• Tallinna-13 piiripunkt, Linnahalli helikopteriterminalis;
• Tartu-1 piiripunkt, Tartu lennujaamas;
• Ämari piiripunkt, Ämari lennujaamas;

 

 

Ainult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni elanikele avatud piiripunktid^[4]

• Narva-2 piiripunkt, Narva, Kose tänav
• Saatse piiripunkt, Saatse–Petseri maantee

Piiripunktid sadamates^[5]

• Dirhami piiripunkt, Dirhami sadamas;
• Heltermaa piiripunkt, Heltermaa sadamas;
• Kuivastu piiripunkt, Kuivastu sadamas;
• Kunda piiripunkt, Kunda sadamas;
• Lehtma piiripunkt, Lehtma sadamas;
• Loksa piiripunkt, Loksa sadamas;
• Miiduranna piiripunkt, Miiduranna sadamas;
• Muuga piiripunkt, Muuga sadamas;
• Mõntu piiripunkt, Mõntu sadamas;
• Narva-Jõesuu piiripunkt, Narva-Jõesuu sadamas;
• Paldiski-1 piiripunkt, Paldiski Põhjasadamas;
• Paldiski-2 piiripunkt, Paldiski Lõunasadamas;
• Praaga piiripunkt, Praaga, Peipsiääre vald;
• Pärnu-2 piiripunkt, Pärnu sadamas;
• Rohuküla piiripunkt, Rohuküla sadamas;
• Roomassaare piiripunkt, Roomassaare sadamas;
• Saaremaa sadama piiripunkt, Saaremaa sadamas;
• Sillamäe sadama piiripunkt, Sillamäe sadamas;
• Tallinna-2 piiripunkt, Meeruse sadamas;
• Tallinna-3 piiripunkt, Bekkeri sadamas;
• Tallinna-4 piiripunkt, Vene-Balti sadamas;
• Tallinna-5 piiripunkt, Paljassaare sadamas;
• Tallinna-8 piiripunkt, Peetri sadamas;
• Tallinna-10 piiripunkt, Patareisadamas;
• Tallinna-11 piiripunkt, Vanasadamas;
• Tallinna-12 piiripunkt, Pirita sadamas;
• Veere piiripunkt, Veere sadamas;
• Vergi piiripunkt, Vergi sadamas;
• Virtsu piiripunkt, Virtsu sadamas;

  Pikemalt artiklis Eesti piirivalve ajalugu

 

18. novembril 1918 alustas tööd Piirivalve Valitsus, mis allus 1. jaanuarini 1919 Kaitseliidu Vanematekogule, seejärel lühikest aega (jaanuari lõpuni 1919) Rahandusministeeriumile. Alates 1. veebruarist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni ja esimestel rahuaastatel valvasid Eesti piiri sõjaväeosad. Detsembrist 1919 kuni 1920. aasta lõpuni valvasid piiri piirkütipataljonid, mis allusid Piirivalve Valitsusele. 15. veebruarist 1919 kuni 1921. aasta maini kontrollis riigipiiri ületamist Vabariigi Piirikontrolli Valitsus.

Riigikogu võttis 30. mail 1922 vastu seaduse, millega piirivalve määrati Siseministeeriumi koosseisu. Piirivalve Valitsus moodustati siseminister Karl Einbundi ettepanekul 20. septembril 1922. Piirivalve juhiks määrati Vabadussõja tuntud väejuht kolonelleitnant Ants Kurvits, kes astus ametisse 1. novembril 1922. Seda päeva loetakse Eesti piirivalve sünnipäevaks. 1. detsembril kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus piirivalve ülesehituse ja järgmise aasta 20. maiks oli kogu piir kaitseväelt üle võetud.

Ohvitseride ja üleajateenijate organiseerimiseks asutati 16. veebruaril 1923 Piirivalve Ohvitseride Kogu ja 16. juunil 1927 piirivalve üleajateenijate kogu. 5. juunini 1936 oli Eesti piirivalve korraldamise ja tegutsemise seaduslikuks aluseks tsaariaegne piirivalvekorpuse 1910. aasta seadus, mida paljudes lõikudes täiendati ja asendati Eesti Vabariigi õigusaktidega. 5. juunil 1936 hakkas kehtima riigivanema 27. mail dekreedina välja antud piirivalveseadus. Piirivahejuhtumite reguleerimiseks sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel 8. augustil 1927 vastav kokkulepe, mis jõustus 20. jaanuaril 1928.

Aastatel 1923–1939 ehitati piirivalvuritele 41 kordonihoonet ja kümneid kõrvalhooneid – saunu, keldreid, vankri- ja puukuure, töökodasid ning laskeradu. Kordonite juurde istutati viljapuid ja ilupõõsaid, rajati muruplatse ning puukoole. Piirivalvurid tegutsesid edukalt spordi- ja seltskondlikus elus. Vahetult enne Nõukogude Liidu anneksiooni juunis 1940 kaitsesid Eesti piiri Tallinna, Lääne, Petseri, Peipsi ja Narva jaoskonnad kokku 164 kordoni ja postiga 1100 piirivalvuri osavõtul.

Iseseisva Eesti piirivalve tegevuse katkestas 1940. aastal Nõukogude okupatsioon. Idapiiri rajatised hävitati, piiriehitused tehti maatasa. Lõunapiir vastu Nõukogude okupatsiooni alla sattunud Läti Vabariiki jäi siiski püsima Saksa okupatsioonini 1941.

Piirivalve osaline säilimine esimeseks nõukogude aastaks võimaldas hiljem organiseeritud relvastatud jõu liitumise vastupanuliikumisega. Suurt osa Eesti Vabariigi piirivalve ohvitsere tabas represseerimiste laine ja nad lõpetasid oma elu enamasti GULAG-i vanglates. Eesti piirivalvurid osalesid Eesti lõunapiiril Suvesõjas (Liivamäe lahingus).

Eesti piirivalve taasloomisele andis tõuke rahvaalgatuse korras Eesti Kodukaitse loomine vastuseks interrinde rünnakule valitsuse vastu Toompeal 15. mail 1990. Piiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur – piir oli tähistamata, puudusid elementaarsed side- ja transpordivahendid, töö ja eluruumid. Lisaks viibis riigis Nõukogude Liidu ja hiljem Vene väekontingent ning piirivalve.

20. septembril 1990 moodustati riigiminister Raivo Vare juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir Eesti Vabariigi majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Sama aasta 1. oktoobril alustati Tallinnas esimest piirivalvekursust "Eesti piir 1", mille lõpetanutest valiti välja piiripunktide esimesed ülemad ja inspektorid. Esimeseks Eesti piirivalve ülemaks pärast Teist maailmasõda sai Andrus Öövel.

 

Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Esialgu toimus piirivalveteenistus ainult piiripunktides, kus teostati transpordivahendite ja kaupade saatedokumentide pistelist kontrolli. 1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

Esimese põhilise ja produktiivseima piirivalvureid ette valmistava koolina alustas 15. detsembril 1990 tegevust Remniku Õppekeskus Ida-Virumaal, mis sai eeskujuks piirivalve järgmiste õppeasutuste ja Piirivalvekooli loomisel.

Eesti Riiklik Piirikaitseamet moodustati valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevadsuvel ründas ja rüüstas Riia OMON korduvalt Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte sarnaselt Leedus ja Lätis toimunuga.

Kohe pärast Eesti iseseisvuse taastamist alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, mis järgmise aasta sügiseks omandas riigipiiri valvamise ja kaitsmise iseloomu. 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades.

Tallinnas alustas 9. märtsil õppetööd Piirivalvekool, mis hiljem hakkas asuma Harku vallas Murastes. Sama aasta aprillis asus Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus piirivalvealaselt välja õpetama ajateenijaid.

 

1. juulil 1992 kehtestati piiril viisarežiim. 1992. aastal kinkis Rootsi esimese piirivalvekaatri, see sai nimeks PVK-001. Soome piirivalve kingitusena võeti vastu kolm esimest piirivalvelaeva PVL-100, PVL-101 ja PVL-102. 1993. aasta veebruaris moodustati piirivalve lennueskadrill ja märtsis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi kontrollimist kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L-410 UPV.

Juunis nimetati piirivalveameti peadirektoriks Tarmo Kõuts. Samal kuul taasloodi 1923. aastal asutatud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu.

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. Novembriks reorganiseeriti senised piirivalveregioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondlikeks staapideks. Kokku moodustati üheksa piirivalve piirkonda.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud peamised piiri valvamise meetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, pidevalt täiendati koolitussüsteemi, avati Neeme piirivalvekoerte kool ja jätkati tihedat koostööd teiste riikide piirivalvetega. Eestis hakati ehitamai piirivalvelaevu ning juulis pandi Tallinna Meretehases kiil esimesele kohapeal valminud valvelaevale Pikker.

30. juulil 1994 võttis parlament vastu riigipiiri seaduse ja piirivalveseaduse. Sama aasta sügiseks oli Eesti piirivalves teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat. Edasine piirivalve areng kulges stabiilselt tõusuteel. Isikkoosseisu tarbeks valmisid uued kordonid Eesti ida- ja kagupiiril, soetati kaasaegne vaatlustehnika ning moodsad side- ja transpordivahendid.

2000. aasta lõpetati piiri valvamisel ajateenijate kasutamine ning mindi üle üksnes kutselistel piirivalvuritel põhinevale isikkoosseisule. Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATO-sse sai piirivalve ülesandeks Euroopa Liidu välispiiri valvamine riigi ida- ja kagupiiril. Alustati ettevalmistusi ühinemiseks Schengeni viisaruumiga, mis toimus 21. detsembril 2007.

Alates 1. jaanuarist 2010 täidab piirivalve ülesandeid Politsei- ja Piirivalveamet. Aastatel 2010–2014 oli ameti koosseisus piirivalveosakond, mida juhtis ameti peadirektori asetäitja piirivalve alal, kelleks aastani 2013 oli piirivalvekolonel Tõnu Hunt^[6] ja seejärel Rando Kruusmaa.^[7]

Piirivalve rahvusvahelise koostöö ajalugu ulatub juba esimese Eesti Vabariigi aegadesse, kui rahvusvahelised sidemed olid tugevad eelkõige naabrite Läti, Soome ja Venemaaga. Pärast iseseisvuse taastamist on piirivalve tihedat koostööd naaberriikidega jätkanud.

26. oktoobril 2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur FRONTEX on piirivalvevaldkonna peamine koostööpartner EL tasandil.

FRONTEX-il on kuus peamist tegevussuunda:

1. koordineerida liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;
2. abistada liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
3. koostada riskianalüüse;
4. jälgida välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut;
5. abistada liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;
6. anda liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.

 

Piirivalvevaldkond panustab FRONTEX-i koordineerimisel EL-i piirijulgeoleku tagamisse järgmiste valdkondade kaudu:

• osalemine ühisoperatsioonidel;
• piirivalve kiirreageerimisrühmade tegevuses osalemine;
• piirivalve käsutuses olevate tehniliste vahendite ühiskasutusse andmine;
• riskianalüüside koostamine;
• ühistegevused väljasaatmisküsimustes;
• osalemine väljaõppe ühtlustamise protsessis.

FRONTEX kasutas 2010. aastal esmakordselt liikmesriikide piirivalvete kiirreageerimisrühmi erakorralisse surveolukorda sattunud liikmesriigile (Kreeka) kiire operatiivabi andmisel. Piirivalvevaldkonna kiirreageerimisrühm osales sellel operatsioonil 8.–26. novembrini 2010.

Piirivalveeksperdid osalevad järgmiste töörühmade töös:

• CIREFI
• FRONTIERS
• FRONTIERS/False Doc
• DIC/FADO

Uuendussiirde projekt "veebipõhine keeleõppemoodul mitte-eestlastele riigikeele õppimiseks töökohal (e-kristjan)".

Arengukoostöö projekti raames viib piirivalve alates 2007. aastast läbi koolitusi tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust. 2007. aastal toimusid koolitused Gruusia, Ukraina ja Moldova sõidukivarguste uurijatele. 2008. ja 2009. aastal keskendusid projekti raames läbi viidud koolitused Gruusia Vabariigi Siseministeeriumi võimekuse tõstmisele tõkestamaks varastatud sõidukite salakaubandust Kaukaasia regioonis.

 

Piirivalve-alane koostööpartner Venemaa Föderatsioonis on Föderaalne Piirivalveteenistus, mis alates 1. juulist 2003 kuulub Föderaalse Julgeolekuteenistuse koosseisu. Eesti-Vene piirivalveteenistuste kahepoolse koostöö õiguslik alus tuleneb järgmistest bilateraalsetest kokkulepetest:

• "Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirivalveteenistuse koostöö protokoll", 29. november 1994
• "Protokoll informatsiooni vahetamisest Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Piirivalveteenistuse vahel", 29. november 1994
• "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirivalvestruktuuride ühistegevuse plaan inimelude päästmise korraldamiseks piiriveekogudel", 5. mai 1995
• "Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Piirivalveteenistuse vahelisest koostööst operatiiv-jälitustegevuse alal", 29. november 1994

Koostöö koordineerimiseks on moodustatud alaline juhtgrupp, mida Eesti poolelt juhib Piirivalveameti staabiülem ja Venemaa poolelt Loode piirivalveringkonna piirivalvevalitsuse ülem. Juhtgrupp kohtub reeglina neli korda aastas, arutades praktilisi küsimusi ning koostades igal aastal tööplaani koostöötegevuste elluviimiseks.

Alalise juhtgrupi otsustest ja juhtnööridest ning kinnitatud tööplaanist lähtuvad oma tegevuses piiriesindajad. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuste vahel 2. detsembril 1996 sõlmitud kokkuleppele toimuvad umbes kuus korda aastas piiriesindajate ja/või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised, kus arutatakse piirirežiimi tagamisega seotud küsimusi, informeeritakse üksteist avastatud piiririkkumistest ning piiril tehtavatest töödest.

Lisaks regulaarsetele kohtumistele toimuvad piiriesindajate ja/või nende asetäitjate ja/või abide kohtumised piiril asetleidvate vahejuhtumite lahendamiseks.

 

Süstemaatiline koostöö Läti Vabariigi piirivalvega sai alguse 30. augustil 1994, mil Eesti ja Läti valitsused kirjutasid alla kokkulepped ühise piirikontrolli organiseerimise ja piiriesindajate tegevuse kohta. Esimesena hakkas ühiskontroll toimima Ikla-Ainaži piiripunktis, millele järgnes 19. septembril 1998 avatud ühiskontrolliga Murati-Veclaicene piiripunkt. 10. juunil 1999 sõlmiti Eesti ja Läti Piirivalveametite vaheline koostööprotokoll.

Konkreetsete küsimuste lahendamiseks ja koostöö edasiste suundade väljatöötamiseks korraldatakse regulaarselt töökohtumisi juhtimis- ja piirkondlikul tasandil vaheldumisi Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi territooriumil.

Eesti ja Soome piirivalveametkondade vahel taastati koostöö 1991. aastal, kui toimusid esimesed vastastikused tutvumisvisiidid ja koolitused Soome poolt. Sellest ajast on Soome piirivalveametkondadega toimunud kohtumisi, tutvumisvisiite, sõlmitud on iga-aastasi koostööprotokolle ja saadud nii materiaalset kui intellektuaalset abi. Koostöö aluseks on 25. juulil 2008 signeeritud koostööprotokoll, millele lisati 26. augustil 2009 allkirjastatud memorandum seirelendude planeerimise ja teostamise kohta Läänemerel.

Lisaks on Soome ja Eesti piirivalveametite vahel 24. mail 1994 sõlmitud protokoll koostöö kohta inimelude päästmisel. 21. novembril 2002 sõlmiti Memorandum Soome ja Eesti piirivalvete koostööst Soome ametiraadiovõrgu kasutamises.

Leedu Vabariigi riikliku piirivalveteenistusega toimub koostöö peamiselt Eesti-Läti-Leedu piirivalvete kolmepoolse koostöö raames. 2009. aasta lõpus allkirjastati kahepoolse koostöö protokoll.

Saksamaa Liitvabariigi piirivalvega sai koostöö alguse 2005. aastal, kui allkirjastati Piirivalveameti ja Saksamaa Liitvabariigi riikliku piirivalve Põhja Piirivalvepresiidiumi koostööprotokoll. Koostöö raames on igaks aastaks kokku lepitud tegevused, mis peamiselt on suunatud kogemuste andmisele ja saamisele piirivalvamise küsimustes. Pärast Saksamaal toimunud reformi, kus piirivalve liideti politseiga, sõlmiti 12. detsembril 2009 koostööprotokoll Saksamaa Liitvabariigi Föderaalpolitsei ja Eesti piirivalve vahel.

Poola Vabariigi piirivalve ülemjuhataja ja Eesti piirivalveameti peadirektor allkirjastasid koostöölepingu 28. augustil 2007.

Bulgaaria Vabariigi piiripolitseiga algas tihedam koostööd 2008. aastal, kui poolte peadirektorid kohtusid Bulgaarias. Kohtumise käigus andis Eesti piirivalve edasi kogemusi Schengeni hindamiste läbimiseks. 2009. aasta alguses jätkati koostöö samas valdkonnas, kui Bulgaaria piirivalve spetsialistid külastasid Eestit. Külalistele anti edasi teavet Eesti merepiiri Schengeni hindamiseks tehtud ettevalmistustest.

Ukraina Vabariigi riikliku piirivalveteenistusega sai koostöö alguse 1999. aastal, kui Eesti Vabariigi Piirivalve ja Ukraina Riikliku Piirivalve komitee ametkondade peadirektorid kirjutasid alla kahepoolsele koostööprotokollile ning operatiiv-jälitustegevuse alastele koostöösuundadele. Koostöö toimub nii spetsialistide, ekspertide kui ka piirivalveorganisatsioonide juhtide tasemel. Operatiivorganite juhtide (esindajate) töökohtumised toimuvad vastavalt vajadusele. Igapäevane piirivalvealane koostöö spetsialistide ja ekspertide vahel toimub otsekontaktide kaudu. Koostöö hõlmab info ja kogemuste vahetamist, töögruppi kohtumisi, vastastikuseid ekspertide visiite kui ka seminaride, koolituste ja projektide korraldamist ja neist osalemist.

Gruusia Vabariigi piiripolitsei allkirjas 20. septembril 2007 koostöödeklaratsiooni Eesti piirivalvega. Kahepoolne koostöö seisneb teabe ja kogemuste vahetamises erinevates piirikontrolli valdkondades. Koostöö toimib läbi otseste sidemete ning plaanipäraste töökohtumiste. Koostöö eesmärk on tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust.

Valgevene Vabariigi Riiklik Piirivalvekomitee allkirjastas 5. mail 2009 toonase Eesti piirivalvega kahepoolsel koostööprotokollil. Vastavalt sõlmitud koostööleppele kinnitavad pooled iga aasta esimeses kvartalis koostöö tegevused aasta kohta (tegevuskava). Koostööprotokolli eesmärgiks on omavahelise koostöö kui ka piiriülese kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. Koostöö raames toimub informatsiooni ja kogemuste vahetamine piirivalvamise ja -kontrolliga seotud valdkondades.

Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piiriteenistusega sai kahepoolne koostöö alguse 2008. aastal, mil alustati läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimiseks. Koostööleping allkirjastati 29. detsembril 2009. Kahepoolse koostöö eesmärgiks on tõhustada võitlust rahvusvahelise terrorismiga, tõkestada seadusevastast piiriületamist, inimkaubandust ja muud piiriülest kuritegevust. Koostöö raames soovivad pooled arendada isikkoosseisule suunatud erialaseid koolitusi ning vahetada teavet ja kogemusi piirikontrolli valdkonnas.

Koostöö sai alguse kolme riigi valitsuste kokkuleppest, millega 13. juunil 1994 Tallinnas asutati Balti Ministrite Nõukogu ja ekspertide tasandil toimivad vanemametnike komiteed. Iga aasta alguses vahetub rotatsiooni korras eesistumine – eesistuja riigi piirivalveametkond juhib piirivalvamise valdkonnas tehtavad koostööd eesistumise aastal. 2009. aastal juhtis piirivalvete koostööd Leedu piirivalve ja 2010. aastal oli Läti piirivalve eesistumine. Eesti piirivalve on eesistujaks 2011. aastal.

 

Koostöö sai alguse 29. novembril 1994, kui kolme riigi piirivalvete juhid allkirjastasid esmakordselt protokolli Soome lahel piirivalvamisega seotud küsimustes koostöö tegemiseks. 9. oktoobril 2006 uuendati varem allkirjastatud protokolli, mis praegu kannab nime "Protokoll Eesti Vabariigi Piirivalveameti, Soome Vabariigi Piirivalveameti ja Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse vahelise koostöö kohta Soome lahe piirkonnas piiriturvalisusega seotud küsimustes". Koostööd tehakse eesmärgiga tõkestada ebaseaduslikku tegevust, vahetada informatsiooni piiriolukorra kohta, tagada sujuv riigipiiri ületamine. Koostöö raames korraldatakse ekspertide ja juhtkonna kohtumisi, ühiseid merepääste- ja merepiirivalvamise õppusi. Kolmepoolse koostöö eesistumine vahetub igal aastal. 2009. aastal oli eesistujaks Eesti piirivalve. 2010. aastal oli eesistujaks Soome piirivalve.

BSRBCC loodi aastal 1997. aastal. Lisaks Eesti piirivalvele on BSRBCC liikmeteks kõigi Läänemere-äärsete riikide piirivalveorganisatsioonid. BSRBCC üldiseks eesmärgiks on igapäevane praktiline piirikontrolli koostöö Läänemerel. Tegevused hõlmavad ekspertide vahetust, ühiseid treeninguid, ühisoperatsioone ja teabe vahetust turvalises infokeskkonnas. BSRBCC juhtorganiks on sekretariaat ja igal aastal vahetuv eesistujamaa. Eesti oli organisatsiooni eesistuja 2001/2002. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas BSRBCC konverentsil.

Eesti piirivalve osaleb rahvusvahelise piiripolitsei koostöös alates 1994. aastast ning aastate jooksul on koos organisatsiooni liikmete arvu suurenemisega laienenud ka IBPC raames toimivate tegevusvaldkondade loetelu. Eesti piirivalve osaleb piirikontrolli, võltsitud dokumentide, infovahetuse ja väljaõppe töörühma töös. Töörühmad kohtuvad 2–3 korda aastas või vastavalt vajadusele. Piirivalveteenistuste ülemad kohtuvad kord aastas rahvusvahelise piiripolitsei konverentsil.

2000. aasta oktoobris Šveitsi valitsuse initsiatiivil asutatud Genfi Relvajõudude Demokraatliku Kontrolli Keskuse (Geneva Centre for the Democratic Control of Armed Forces ehk DCAF) eesmärgiks on riiklike ning mitteriiklike relva- ja julgeolekujõudude demokraatliku kontrolli tugevdamine ning kaitsesektori reformimine vastavalt demokraatia standarditele.

Eesti piirivalve on DCAF-i töös aktiivselt osalenud alates 2001. aastast, et kaasa aidata Euroopa piirivalveametkondade parimast praktikast lähtuvale Balkani riikide piirivalvesüsteemide loomisele.

Koostöö- ja nõustamistegevuse raames on toimunud Balkani maade piirivalveülemate, logistika- ja kordoniülemate ning side- ja valvetehnikute visiidid ja seminarid Eestis, kus Eesti piirivalve on andnud edasi teadmisi ja kogemust piiri valvamisel. Kokku on piirivalve Eestis korraldanud 6 seminari/koolitust, viimane nendest 2009. aasta augusti lõpus – septembri alguses.

Põhja-Atlandi Rannavalve Foorum (NACGF) loodi 2007. aastal eesmärgiga parandada koostööd mereohutuse ja -turvalisuse osas. Eesti piirivalve osaleb ebaseadusliku sisserände, otsingu ja pääste ning tehnilise töörühma töös. Üldjuhul kohtuvad töörühmad 2 korda aastas. Rannavalvete ja piirivalvete ülemad kohtuvad kord aastas.

 

Eesti on alates 21. detsembrist 2007 Schengeni ühtse viisaruumi liige. Schengeni liikmesriikide vahel asuvatel piiridel ehk sisepiiridel üldjuhul piirikontrolli ei teostata. Sisepiiri võib ületada igal ajal meelepärases kohas. Sellegipoolest tuleb kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti, milleks on pass või isikutunnistus (ID-kaart). Schengeni liikmesriigi ametivõimudel (politsei, immigratsioonitalitus) on õigus vajaduse korral neid kontrollida.

Liitumisel Schengeni viisaruumiga rakendusid piirikontrolli kompensatsioonimeetmed. Senise vahetult piiril toimunud passikontrolli asemel kontrollivad politseiametnikud Eestis viibimise seaduslikkust kogu riigi ulatuses.

On võimalik, et Eesti või mõni teine Schengeniga ühinenud liikmesriik taastab ajutiselt piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine tuleb kõne alla tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Esimest korda taastas Eesti piirikontrolli sisepiiridel 17.–23. aprillil 2010 seoses NATO välisministrite tippkohtumisega.

 

Õppuse eesmärk on harjutada rahvusvaheliste väljakutsete protseduuride täitmist, raadiosideprotseduure, JRCC Tallinn, OSC ja NOSK vahelist töö koordineerimist, võimaliku reostuse lokaliseerimist, reostustõrjetehnika praktilist kasutamist ning reostustõrjeüksuste omavahelist koostööd.

 

Õppuse "Baltic Sarex" eesmärk on mere- ja lennupäästeüksuste treenimine, koostöö harjutamine erinevate taustadega ja kogemustega üksuste vahel Läänemere regioonis, koostööstandardite arendamine ja tõhustamine vastavalt NATO ja IMO nõuetele. Sarexi õppus on hea võimalus vahetada kogemusi Läänemere regioonis otsingu- ja päästetöödega tegelevate meeskondadega.

 

Merepäästeõppuse eesmärgiks on piirivalvevaldkonna ning vabatahtlike mere- ja järvepäästjate koostöövalmiduse parendamine, SAR-i protseduuride (ehk otsingu ja päästmise) treenimine, päästevahendite ja päästetehnikate tundmaõppimine ning sidepidamise harjutamine hädajuhtumi lahendamise käigus.

Õppuse "Bold Mercy" eesmärk on koostöö harjutamine ja arendamine Balti mere regiooni merevalvekeskuste ja lennu- ning merepäästeüksuste vahel.

Eesti-Vene-Soome kolmepoolne rahvusvaheline merepäästeõppuse eesmärk on harjutada ja arendada riikide päästekeskuste/üksuste vahelist koostööd ja koordineerimist. Esimesel õppusel 1995. aastal Kotkas osalesid piirivalvelaevad Kõu ja Maru ning sestpeale korraldavad riigid õppust kordamööda.

•  
  Reostusetõrjeõppus "Puhas meri"
•  
  Merepäästeõppus "Bold Mercy"
•  
  SAR-i (Search and Rescue) õppus
•  
  SAR-i õppus
•  
  Merepäästeõppus koostöös vabatahtlike merepäästjatega

 

  Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk

Lennusalk on Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärgiks on reageerimiskohustuslik ja operatiivteenistuslik lennutegevus piiri turvalisuse tagamiseks, otsingu- ja päästetööde teostamiseks, merepääste teostamiseks ja teiste politseile pandud ülesannete täitmiseks.

Struktuur:

• Lennukite eskadrill
• Kopterite eskadrill
• Lennutehniline eskadrill

  Pikemalt artiklis Politsei- ja Piirivalveameti laevastik

 

Piirivalvelaevastiku põhiülesanded on merepääste, reostustõrje ja patrullteenistus.

Piirivalvelaevastikku kuuluvad järgmised piirivalvelaevad:

• Kindral Kurvits
• Pikker
• Valve
• Udria
• Pikne
• Raju

Lisaks on piirivalvel 3 hõljukit.

Väiksemad piirivalvekaatrid, mootorpaadid ja sõudepaadid kuuluvad piirkondlike allüksuste koosseisu.

•  
  Patrull-laev Torm oli Eesti piirivalve teenistuses 1994–2008
•  
  Piirivalve hõljuk PVH-1
•  
  Piirivalve mootorpaat
•  
  Piirivalve kasutab paljusid eri suuruses aluseid
•  
  Piirivalve vabaliikumise alal
•  
  Piirivalve ATV-d
•  
  Piirivalve jalgrattapatrull
•  
  Piirivalve mootorkelgud

 

Piirivalve lipu erimärk on roheline, kollase äärega kolmnurk, mille keskele on asetatud valget värvi suured ladina tähed PV. Kolmnurga kollase ääre laius on 0,1 lipu laiusest. Piirivalve erimärk on paigutatud riigilipu vardapoolsesse külge. Kolmnurga tipp on lipu geomeetrilises keskpunktis, millest külgjooned on juhitud lipu vardapoolsetesse nurkadesse.

  Pikemalt artiklis Piirikotkas

 

Eesti piirivalve erimärgi kujundas kunstnik Günther Reindorff piirivalve 10. aastapäevaks 1932. aastal. Piirivalve erimärgi kandvaks ideeks on piiriposti ette paigutatud mõõka hoidva kotka kujund. Rahvuseeposest tuntud Põhjakotka avatud tiibadega figuur sümboliseerib valvsust, vaprust ja võitlusvalmidust. Eraldusmärk Piirikotkas sümboliseerib endise ja tänapäevase piirivalve tegevuse ja traditsioonide järjepidevust. Diagonaalselt paigutatud rahvusvärvi stiliseeritud piiripostil koos posti ülaosas paikneva Eesti väikese kuldvärvilise riigivapiga väljendavad rahvusvabariigi ajaloolisi ideaale. Kaheteralist mõõka hoidev tõstetud tiibadega kotkas väljendab Eesti riigi kaitsmise ideed, relvastatud piirivalvurite valvsust ning kindlameelsust, kuid ka hoiatust mistahes vaenulikkuse suhtes. Mõõgaga kotkas on hõbedavärviline. Hõbedast põhjakotkast ja rahvusvärvides piiriposti ümbritseb hõbedast värvi tammelehtedest pärg kui ühtekuuluvuse ja mehisuse sümbol. Eraldusmärgi alumises osas tammepärga ühendaval hõbedasel lindil on Eesti piirivalve asutamise kuupäev 1. november 1922.

 

Piirivalve funktsionaalne varrukaembleem kujutab endast alt teravnevat vapikilpi, mille kohal on poolkaares kiri. Embleemi taust on vormiriidega sama värvi, ääristus on kollane. Kilbi keskel on Eesti lipu värvides piiripost ning mõõka hoidev hõbedane põhjakotkas, mida ümbritseb kollast värvi tammelehtedest pärg. Kilbi kohal on poolkaares trükitähtedega kiri PIIRIVALVE. Funktsionaalset varrukaembleemi kantakse kõigi vormiesemete paremal varrukal. Embleemi kujundas disainer Heino Prunsvelt.

• Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu
• Piirivalve teeneterist
• Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"

• Karits, H. ja Jõgiaas, A. Leegitseval piiril, MTÜ Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, Tallinn 2012
• Kohv, U. (koostaja) Ilvese jälgedes . Meenutusi Eesti Piirivalvest, Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, Tallinn 2021
• Võime, L. 2007. Eesti piirivalvest : 1918–1940. Tallinn: Sisekaitseakadeemia
• Raudsepp, A. ja Mühling, I. Eesti Piirivalve ajalugu 1918 - 2020, Politsei ja Piirivalveamet, Tallinn 2022
• Rammo, T., Võime, L., Kivi, M., Rõõmus, J., Pungas, K., Kiik, R., Peets, R. 2007. Eesti
• Piirivalve 1922–2007 = Estonian Border Guard 1922–2007. Tallinn: Piirivalveamet
• Ääro, E. 1997. Eesti Piirivalve 75: 1. XI 1922 – 1. XI 1997. Tallinn: Infotrükk
• Lauter, T. 1998. Eesti piirivalve meistrivõistlused 1990–1997. Tallinn: Infotrükk
• Ääro, E. 1997. Eesti Piirivalve ohvitserkonna taasloomine. Tallinn: Infotrükk
• Karakaya, A. 2007. Inimkaubanduse juhtumite uurimise metodoloogia : (käsiraamat õiguskaitseorganite ametnikele). Tallinn : Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon
• Leis, T. 2000. Piirivalve päevik = Estonian Border Guard : 1990–2000. Tallinn: Piirivalveamet
• Vaik. E., Buckmaster, R. A. 2004. Professional English for Border Officials. British Council
• Saar, J. 2004. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, Folger Art
• Lepassalu, V. 2010. Riigipiir. Tallinn: Pegasus
• Põlluaas, H. 2010. Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine? Tallinn: Kunst