Berg (Päri)

Suguvõsa immatrikuleeriti 1745. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 8, 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 23 ja 1857. aastal Soome rüütelkonna aadlimatriklisse.

Bergide päritolu on jäänud tänaseni selgusetuks. Nad ei ole suguluses Kaarma Bergide ja Kandla Bergide suguvõsaga. Põlvnemisliin algab XVI sajandil elanud Otto von dem Bergega (Berg).^[1] Tema samanimeline poeg oli Liivi ordu vasall ja sai ordumeistrilt 1536. aastal Ruhja kihelkonnas lääniks Mišleri mõisa. Tema järeltulijad omandasid abielusidemete kaudu maavaldusi Läänemaal. Ooberstleitnant Ernst Johann von Bergi (1610−1693)^[2] poegadest põlvnes suguvõsa kolm pealiini: Teenuse (Otto), Madalmaade (Ernst Wilhelm) ja Luiste (Gustav) haru.

Suguvõsa vanima siiani allesoleva Läänemaa Teenuse liini^[3] rajajaks oli Rootsi sõjaväe major Gustav Eberhard von Berg (1647−1696). Tema poeg kapten Jakob Johann von Berg (1686−maeti 1734) oli aastatel 1723−1734 Eestimaa maanõunik. 19. sajandi alguseks tema järeltulijad Eestimaal enam mõisavaldusi ei evinud ja tegid peamiselt karjääri Venemaa riigi- ja sõjaväeteenistuses. Woldemar Kuno von Berg (1842−1905) oli mitme sõjalaeva komandör ja tõusis lõpuks viitseadmiraliks (1902). Tema järglased elavad tänapäeval Belgias.

Keskmise pealiini rajas 1675. aastal Hollandisse siirdunud kapten Ernst Wilhelm von Berg (1651−1728)^[2]. Tema poeg Otto Willem von Berg (1688−1773) teenis Madalmaade sõjaväes ja tõusis kindralmajoriks. Viimase pojapoeg õigusteaduse doktor Otto Willem Johan von Berg (1752−1825) omandas Brabantis maavaldusi. 1825. aastal tunnustati Berge Madalmaade aadlikena. Liin on tänaseni alles ja selle esindajad elavad Hollandis.

Selle liini rajas Madalmaade harust pärit Ernst Johan von Berg (1846−1932), kes asus elama Inglismaale. Tema liin on ilmselt alles tänini.

Kolmas Läänemaa (Luiste) pealiin^[4] põlvnes major Otto Reinhold von Bergist (1656−maeti 1715). Tema poeg kapten Gotthard Wilhelm von Berg (1697−1756) valiti 1727. aastal Liivimaa maamarssaliks ja oli seejärel aastatel 1730−1747 Liivimaa maanõunik. Viimase neljast pojast põlvnesid Sangaste krahvide Bergide, Holstre, Veļķi ja Ropaži-Pociemsi liinid.

 

Liivimaau Sangaste liini^[5] rajas major Gotthard Ernst von Berg (1714−1766). Tema poeg õuenõunik Friedrich Georg von Berg (1763−1813) omandas 1808. aastal Sangaste mõisa, mis jäi suguvõsa valdusse võõrandamiseni 1919. aastal; tema järeltulijad suurendasid perekonna mõisavaldusi veelgi. Tema poeg Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794−1874) tegi Venemaa sõjaväes hiilgavat karjääri ja tõusis 1866. aastal kindralfeldmarssaliks. 1849. aastal sai ta Austria keisrilt krahvitiitli. 1856. aastal tehti ta ka Soome suurvürstiriigi krahviks ja võeti järgmisel aastal Soome rüütelkonda. Kuna tal järeltulijaid ei olnud, läks suguvõsaliin edasi tema venna, aktsiisiametnik Gustav Gotthard Karl von Bergiga (1796−1861), kelle poeg Friedrich Georg Magnus von Berg (1845−1938) sai samuti 1856. aastal krahvitiitli. Viimane oli teenekas põllumees ja Sangaste rukkisordi aretaja. Tema järeltulijatest põlvnesid Bergide Belgia ja Soome liinid.

 

Liivimaa Holstre riigimõisa rendivaldaja kindral en chef Magnus Johann von Berg (1719−1784) oli Viljandimaa Paistu kihelkonna Holstre liini esiisa. Kaks tema poega jõudsid samuti kindraliaukraadini. Burchard Ernst von Berg (1764−1838) oli 1819−1838 Viiburi komandant ja ülendati 1826. aastal kindralleitnandiks. Tema noorem vend Gregor von Berg (1765−1838) oli Tallinna komandant ja hiljem sõjakuberner; 1823. aastal ülendati ta jalaväekindraliks. Holstre liin kustus meesliinis 1882. aastal.

Liivimaal Võnnu kreisi suguvõsaliini rajas tõeline riiginõunik Karl Gustav von Berg (1724−1800). Tema järeltulijatest võrsus neli sõjaväelast, kes jõudsid kindrali aukraadini. See haru suri välja arvatavasti XIX sajandi 2. poolel.

Selle Liivimaal suguvõsaliini esiisaks oli Liivimaa maanõunik Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809), kes omandas märkimisväärsed mõisavaldused, sh Riia kreisi Ropaži mõisa ja Volmari kreisi Pociemsi mõisa. Ta oli 1796−1809 Liivimaa sotsieteedi president. Tema poeg Balthasar Dietrich von Berg (1766−1838) oli aastatel 1812−1839 Liivimaa maanõunik ja Liivimaa maakrediitseltsi ülemdirektor, samuti oli ta Läänemereprovintsidesse ülikooli asutamise komitee liige. See liin kustus meesliinis 1911. aastal.

Liivimaa kubermangu Saaremaa suguvõsaliini rajas Liivimaa maanõuniku Gotthard Wilhelm von Bergi (1682−1756) vend Nils Wilhelm von Berg (1707−1755). Tema järeltulijad omandasid Saaremaal, Pärsama ja Aruste mõisavaldused, kuid müüsid selle peagi. Suguvõsaharu kustus meesliinis 1848. aastal.

Ernst Johann von Bergi (1610−1693) onu Läänemaa meeskohtunik Ernst von Berg (1591−1684)^[6] päris 1620. aastal isa Ernstilt^[6] Läänemaa Kullamaa kihelkonna Päri mõisa ja rajas Päri suguvõsaliini. See Bergide haru kustus meesliinis XVIII sajandi alguses.

Pärandavara jagamise lepinguga vendade, Otto ja Ernst von Bergi vahel 1620, sai Ernst, Päri mõisa ja Rootsi sõjaväelane (rittmeister) Otto von Berg (1580−1625)^[6], Kullamaa kihelkonna Loodna mõisa ning oli Loodna suguvõsaliini esiisa.

 

 

• Jakob Johann von Berg (1686−1734), Eestimaa maanõunik
• Otto Willem von Berg (1688−1773), Madalmaade kindralmajor
• Gotthard Wilhelm von Berg (1697−1756), Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Magnus Johann von Berg (1719−1784), kindral en chef, mõisarentnik
• Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809), salanõunik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa õuekohtu president, Liivimaa sotsieteedi president, mõisaomanik
• Gustav Wilhelm von Berg (1758−1800), alampolkovnik, Liivimaa kubermanguprokurör
• Burchard Magnus von Berg (1764−1838), kindralleitnant, Viiburi komandant
• Gregor von Berg (1765−1838), jalaväekindral, Tallinna komandant ja sõjakuberner
• Burchard Dietrich von Berg (1766−1839), alampolkovnik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Burchard Ernst von Berg (1766−1846), sekund-major, Riia kreisikohtu assessor, mõisaomanik
• Georg Wilhelm von Berg (1770−pärast 1822), kindralleitnant, Bobruiski komandant
• Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794−1874), kindralfeldmarssal, Soome kindralkuberner, Poola asehaldur
• Christoph Reinhold Gotthard von Berg (1799−1879), kindralmajor
• Alexander Johann Ludwig von Berg (1800−1866), kindralmajor
• Peter Alexei von Berg (1801−1854), kindralmajor
• Alexander von Berg (1803−1884), tõeline riiginõunik, kammerhärra, diplomaat
• Woldemar Kuno von Berg (1842−1905), viitseadmiral
• Krahv Friedrich Georg Magnus Berg (1845−1938), kammerhärra, põllumees, mõisaomanik
• Friedrich Gustav Gotthard Balthasar von Berg (1846−1911), Riia maakohtunik, mõisaomanik
• Krahv Alexander Rembert Joachim von Berg (1847−1893), jäägermeister
• Krahv Georg (Gora) Erich Rembert von Berg (1849−1920), kindralmajor
• Krahv Erik von Berg (1876−1945), tseremooniameister, Soome senaator
• Arnold Anne Detlof Berg (1895−1975), õigusteaduse doktor
• Krahv Roman René Alexander von Berg (1906−1987), agronoom, geneetik, Edmontoni ülikooli teadlane
• Krahv Reinhard Alexander von Berg (sündinud 1945), muusikateadlane, organist, helilooja, dotsent
• Krahvinna Sylvia-Alexa von Berg (sündinud 1952), filosoofiadoktor, kirjandusteadlane, professor
• Krahv Fred Ernest von Berg (sündinud 1954), dotsent

 

• Eestimaa:
  • Jõgisoo (Jöggis) (kuni 1694), Järvakandi (Jerwakant) (1731−1743), Koigi (Koik) (1618−1623, karjamõis), Kuimetsa (Kuimetz) (1731−pärast 1739, rendivaldus), Kääsla (Käsal) (1726−1801), Loodna (Pall) (enne 1596−1801), Luiste (Luist) (1620−1735 ja 1758−1804), Norra (Kalterborn) (1737−u 1739), Palivere (Pallifer) (1766−pärast 1774), Päri (Kattentack) (enne 1586−1693), Saksi (Saximois) (kuni 1623, pool mõisast), Teenuse (Stenhusen) (1660−1729), Turpla (Turpel) (kuni 1742), Uuemõisa (Neuhof) (1832−1839, pandivaldus)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Aidu (Aidenhof) (enne 1724-pärast 1744, rendivaldus), Aitsra (Adscher) (1914−1919), Ala (Assikas) (1914−1919), Holstre (Holstershof) (enne 1724-pärast 1765, rendivaldus), Hummuli (Hummelshof) (1914−1919), Keeni (Könhof) (u 1816−1859), Lota (Charlottenthal) (1818−1820 pandi-, 1820−1859 pärusvaldus), Sangaste (Schloß Sagnitz) (1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus, fideikomiss aastast 1875, jäänukmõis aastast 1919), Väike-Kõpu (Klein-Köppo) (XIX sajandi algus, rendivaldus)

 

• Liivimaa läti distrikt:
  • Aderkaši (Fistehlen) (kuni 1837), Allaži (Allasch) (u 1767−1780), Beļava (Kortenhof) (1750−1920, fideikomiss aastast 1859), Branti (Horstenhof) (kuni 1805, pandivaldus), Budenbroka (Schujenpahlen) (1813−1837), Cērtene (Zehrten) (1802−1805 ja 1808−1809), Ērgļi (Schloß Erlaa) (1722−1734 pandi-, 1722−1782 pärusvaldus), Eriņi (Heringshof) (u 1688−1722), Ikšele (Uexküllshof) (1802−1805 ja 1808−1809), Jaunjērcēni (Wohlfehrtslinde) (1835−? pandi-, ?−1852 pärusvaldus), Jūdaži (Judasch) (u 1767−1780), Kastrāne (Kastran) (1761−1762), Katvari (Kadfer) (1775−1806), Ķeiži (Keysen) (1841−? pandi-, ?−1854 pärusvaldus), Ķipēni (Neu-Eck) (1775−? pandi-, ?−1789 pärusvaldus), Mālmuiža (Mahlenhof) (1818−1820 pandi-, 1820−1863 pärusvaldus), Mišleri (Schadenhof) (1536−1722), More (Moritzberg) (1809−1817), Muižkalns (Lindenhof) (1775−1806), Nagliena (Wassilissa) (1750−1920, fideikomiss aastast 1859), Pāle (Sepküll) (XVII sajandi lõpp−1756), Palsmane (Palzmar) (1798−1802, pandivaldus), Pociems (Posendorf) (1775−u 1839), Ropaži (Schloß Rodenpois) (enne 1795−1835, fideikomiss kuni 1816), Roperbeķi (Roperbeck) (1775−1776 ja 1857−1860), Rucka (Würzenberg) (u 1850−1851 pandi-, enne 1892−1900 pärusvaldus), Rūstuži (Rüssel) (1811−1819 ja 1838−? pandi-, 1825−1835 ja ?−1855 pärusvaldus), Stalbe (Stolben) (1739−1761), Sikšņi (Vaucluse) (1820−1920, fideikomiss aastast 1876), Suntaži (Sunzel) (u 1797−1847), Zelgauska (Selgowsky) (1860−pärast 1870, pandivaldus), Zeltiņi (Selting) (1802−1805 pandi-, 1808−1809 pärusvaldus), Uue-Salatsi (Neu-Salis) (1800−enne 1811 pandi-, enne 1811−1833 pärusvaldus), Vecdrusti (Alt-Drostenhof, tollal Drostenhof) (u 1768−1777), Veļķi (Welkenhof) (1795−1809, pandivaldus), Vizla (Friedrichshof) (1798−1802 pandi-, 1904−1920 pärusvaldus)
• Madalmaad:
  • Dussen-Muilkerk (aastast 1815), Middelburg (aastast 1819)
• Saaremaa:
  • Aruste (Arrust) (1756−1769), Laimjala (Laimjall) (1750ndad, rendivaldus), Pärsama (Persama) (u 1757 − u 1765, rendivaldus)
• Soome:
  • Moisio, Peippola, Willikkala
• Peterburi kubermang:
  • Korkkameggi
• Suwałki kubermang:
  • Buchta (XIX sajandil, majoraat), Ludwinow (XIX sajandil, majoraat)
• Volõõnia kubermang:
  • Studzianka

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel. 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 39-40.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd I. Hamburg: 2011. Lk 21-86 [1].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 654-662 [2].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 330-331.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Gräfliche Häuser. Bd XVIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2006. Lk 24-49.
• Лобановъ-Ростовский, А. Б. Русская родословная книга. Томь первый. С.-Петербургъ: издание А. С. Суворина, 1895. Lk 46-56 [3].
• Wasastjerna, Oskar. Ättar-taflor öfver den på Finlands Riddarhus introducerade adeln. Första delen. A–K. Borgå: Utgifvarens förlags, 1879. Lk 89-91 [4].

• Bergi suguvõsa Madalmaade liini genealoogia