Sangaste mõis

Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsama lauamõisaid. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis^[1].

1626. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele (1584–1645). 17. sajandi viimasel kolmandikul oli mõisa rentnik Liivimaa maamarssal ja Riia komandant, oberst Gotthard Wilhelm von Budberg.

1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile (1672–1737). Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin (surnud 1766), kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga (1727–1787) läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile (1742–1804).

Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg (1763–1811), kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1793–1874) ja 1851 Johanniitide ordu rüütel krahv Gustav von Berg (1796–1861).^[2] Kui enamik mõisaid võõrandati, jäeti Sangaste mõis edasi rendile krahv Friedrich Georg Bergile (1845–1938), teenete eest põllukultuuri alal. Soome valitsuse survel mõisasüda tagastati^[3] ning kuulus endistele omanikele 1939. aastani.

Sangaste mõisa, enne iseseisvumist Vene Põllutööministeeriumile allunud Rakendusbotaanika Büroo katsepõllud Sangaste mõisas, andis Eesti Põllutööministeerium 1919. aastal Eesti Sordiparanduse Seltsi hoole alla^[4].

Sangaste mõisa maad tükeldati 1. maist 1927. aastal ja 10 hektari suurune koht Sangaste mõisa maast anti tähtajalisele rendile ka kirjanik Richard Rohtile^[5]. Krahv Bergi pärija Erna Berg rentis pärast Friedrich Georg Bergi surma, mõisale kuulunud maa vakamaaviisi ümbruskonna talupidajaile. Lossi vallasvara müüdi oksjonil^[6].

 

  Pikemalt artiklis Sangaste loss

1870. ja 1880. aastatel rajati Friedrich von Bergi (1845–1938) eestvedamisel Eesti üks esinduslikemaid mõisakomplekse, mille tähelepanuväärseim osa on Otto Pius Hippiuse projekteeritud kahekorruseline peahoone.

Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn.

Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks^[7] ja veetorn^[8], piirdemüürid^[9], mõisa teede piirdepostid^[10]. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur^[11], valitsejamaja^[12], ait^[13], meierei^[14], aednikumaja^[15], mõisa aedniku tööriistakuur^[16], rehi^[17] ja Sangaste mõisa 2 rehehoone varemed^[18] ning Sangaste surnuaia kabelid^[19][20] .

Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Otepää vald.

Sangaste mõisa park^[21] oli mõisaansamblisse kuuluv üks suurimaid, 77,8 ha, vabakujunduslikke liigirikkamaid parke. Parki toovad eri suundadest kilomeetrite pikkused lehtpuualleed, mis on olulised maastikumärgid mõisasüdamikust. Tänapäevani säilinud vabakujundusliku metsapargi rajas krahv Berg isiklikult, istutades parki 170 liiki puid. Pargis kasvab TBA andmeil 424 taksonit puid ja põõsaid (okaspuid 61 taksonit, lehtpuid 145, põõsaid 218).

•  
  Tall-tõllakuur
•  
  Meierei
•  
  Valitsejatemaja
•  
  Ait
•  
  Tall
•  
  Aedniku tööriistakuur

• Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 72-74
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. Lk 148-149
• "Viimne mohikaanlane" mõisade peres. Esmaspäev, 10. september 1938, nr 37, lk 4.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sangaste mõis

• Eesti mõisaportaal
• Sangaste mõisa ajalugu
• Sangaste lossi ajalugu