Östrogeenid

Östrogeenid jagatakse endogeenseteks ja eksogeenseteks östrogeenideks.

Östrogeene komplekteeritakse ja eritatakse peamiselt imetajate munasarjade (Graafi põiekeses), platsenta, vähesel määral ka munandite, neerupealiste koores ja rasvkoe rakkude vahendusel.^[2]

Veres ringlevad östrogeenid:

• östroon ehk E_1;
• östradiool ehk E_2;
• östriool ehk E₃.^[3]

Östrogeeniretseptoreid (nii α- kui ka β) leidub eelkõige naise ja mehe suguelundite, aga ka luude, veresoonte, kuseteede, neerupealiste, maksa, südame, rindade, aju, naha jt rakkudel.

Östrogeeniretseptoreid ekspresseerivad ka tümotsüüdid, tüümuse epiteelirakud ja küpsed perifeersed B-lümfotsüüdid ja T-lümfotsüüdid.

Need retseptorid on vastuvõtlikud nii kehas komplekteeritud östrogeenidele kui ka eksogeensetele taimsetele ühenditele (nagu fütosteroidid, mis väljutatakse kehast mõne päeva jooksul) ja sünteetilistele östrogeenidele (nagu rasestumisvastased hormoonpreparaadid ja sünteetilised ained, mis väljutatakse kehast mitme kuu pärast, aga osaliselt ka aastatega). Samuti on retseptorid vastuvõtlikud keemilistele ainetele, mis muudavad östrogeeniretseptorite funktsioone ning olemust, põhjustades palju tervisele kahjulikke seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid. Sellisteks aineteks on nn ksenoöstrogeenid, mille hulka kuuluvad ka mõned sünteetilised rasestumisvastased ja muud hormoonpreparaadid, mis väljutatakse kehast aastakümnetega.

Madude östrogeeniringlust ja -toimeid on vähe uuritud. Arvatakse, et munajuhade areng kulgeb munasarjade östrogeenide toimel.

Enne kevadist paaritumist on emaste madude östrogeenitase madalam kui harilikult.

  Pikemalt artiklis rasedus

Raseduse ajal komplekteerib platsenta lisaks teistele hormoonidele ka suurel hulgal östrogeene. Raseduse viimases veerandis võib östrogeenimolekulide komplekteerimine olla ligi 300 korda suurem kui menstruaaltsükli keskel. Nende toimel suurenevad emakas, välissuguelundid ja ka piimanäärmed.^[4]

Östrogeeniringlus tagab inimese paljunemisvõimelisuse ja terve libiido, luurakkude optimaalse käibe, seedeelundkonna toimimise, kolesterooli ning sapiringluse, normaalse naha ja juuksed, vedelike tasakaalu ja hoiab ära östrogeenitundlike kasvajate vohamise. Näiteks on 80% rinnanäärmete kasvajatest hormoonitundlikud, st vajavad kasvuks ja paljunemiseks märkimisväärsetes kogustes ringlevaid östrogeene.^[5]

• 1920.–1930. aastatel avastati laboratooriumides palju bio- ja signaalmolekule. Ka östrogeenidel olid algselt osalt nende avastajate poolt nimetatuna pisut erinevad nimetused. Nii nimetas Edward Adelbert Doisy eraldatud naissuguhormoone järgmiselt:^[6]

Osad endogeensed^[7] ja eksogeensed östrogeenid on inimestele ja loomadele kartsinogeensed, kuid täpseid molekulaarseid mehhanisme veel kirjeldada ei osata.^[8]

Mõned epidemioloogilised uuringud on näidanud, et östrogeeni sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste tablettide pikemaajaline (> 5 aastat) manustamine suurendab emakakaelavähi tekke riski.^[9][10][10]

Sõna "östrogeen" on tulnud vanakreekakeelsetest sõnadest oistros ("parm" või "tugev kirg") ja genos ("sünd").

• antiöstrogeen
• aromataas
• rasestumisvastased hormoonpreparaadid
• östradiool
• östriool
• östroon
• östrogeenravi
• testosteroon
• steroidid

• Fritz F. Parl, "Estrogens, Estrogen Receptor, and Breast Cancer", 2000, IOS Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.06.2014) (inglise keeles)
• Kelly MJ, Rønnekleiv OK, Ibrahim N, Lagrange AH, Wagner EJ., Estrogen modulation of K(+) channel activity in hypothalamic neurons involved in the control of the reproductive axis. Lühikokkuvõte, Steroids., mai 2002;67(6):447-56., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014) (inglise keeles)
• Rainer H. Straub, The Complex Role of Estrogens in Inflammation, 2007, The Endocrine Society, Endocrine Reviews 28(5):521–574, veebiversioon (vaadatud 7.10.2013) (inglise keeles)
• Yoshinao Katsu, Kazumi Matsubara, Satomi Kohno, Yoichi Matsuda, Michihisa Toriba, Kaori Oka, Louis J. Guillette, Jr., Yasuhiko Ohta, ja Taisen Iguchi, Molecular Cloning, Characterization, and Chromosome Mapping of Reptilian Estrogen Receptors, Endocrinology. 2010 Detsember; 151(12): 5710–5720., doi: 10.1210/en.2010-0356, PMCID: PMC2999499, veebiversioon (vaadatud 7.10.2013) (inglise keeles)
• Liang Shi, Yili Feng, Hui Lin, Rui Ma ja Xiujun Cai, Role of estrogen in hepatocellular carcinoma: is inflammation the key?, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014) (inglise keeles)
• The power of estrogen – male snakes attract other males, 2.09.2012, veebiversioon (vaadatud 5.07.2014) (inglise keeles)
• Karin Tamm, Marina Suhorutšenko, Elle Talving, Anne Kaljas, Madis Metsis, Suguhormoonide östradiooli ja progesterooni koespetsiifiline roll inimese endomeetriumis ja rinnanäärmes, Eesti Arst 2012; 91(4):182–189, veebiversioon (vaadatud 20.09.2014)
• Leena Hilakivi-Clarke, Sonia de Assis, ja Anni Warri, Exposures to Synthetic Estrogens at Different Times During the Life, and Their Effect on Breast Cancer Risk, J Mammary Gland Biol Neoplasia. Märts 2013; 18(1): 25–42., veebiversioon (vaadatud 3.07.2014) (inglise keeles)
• Wenwu Dong, Hao Zhang, Jing Li, Haixia Guan, Liang He, Zhihong Wang, Zhongyan Shan, ja Weiping Teng, Estrogen Induces Metastatic Potential of Papillary Thyroid Cancer Cells through Estrogen Receptor α and β, International Journal of Endocrinology, 2013 väljaanne (2013), Article ID 941568, http://dx.doi.org/10.1155/2013/941568, veebiversioon (vaadatud 14.12.2014) (inglise keeles)

• Kilpnääre: Ana Paula Santin ja Tania Weber Furlanetto, Role of Estrogen in Thyroid Function and Growth Regulation, J Thyroid Res. 2011; 2011: 875125., 4. mai 2011, doi: 10.4061/2011/875125, PMCID: PMC3113168