Tehnika

Tehnika (<kreeka τεχνικός < τέχνη 'kunst, meisterlikkus, oskus') on üldmõiste tehniliste seadmete ja vahendite (nt kodutehnika) ning meetodite (nt maalimistehnika) kogumi kui terviku, neid puudutavate teadmiste ja võtete ning nendega tegelevate rakendusteaduste (nt zootehnika) kohta.

• Tehnika on majateenija, kes koristab nii kärarikkalt, et pererahval on võimatu musitseerida. (lk 70)
• Tehnika areng on ajendatud kaitsetusest tehnika ees. (lk 76)
  • Karl Kraus, "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. LR nr 31/1999

• Tehnika hõlmab kõik tööriistad, masinad, abivahendid, relvad, instrumendid, majapidamis-, riietus-, kommunikatsiooni- ja transpordiseadmed ning oskused, mille abil me neid valmistame ja kasutame.
• Technology includes all tools, machines, utensils, weapons, instruments, housing, clothing, communicating and transporting devices and the skills by which we produce and use them.
  • Read Bain (1937). "Technology and State Government". American Sociological Review. 2 (6): 860–874

• Tehnika areng on varustanud meid üksnes tõhusamate vahenditega taandarenguks.
  • Aldous Huxley, "Ends and Means" (1937)

• Tehnika on kunst maailma sedasi korrastada, et me ise ei peaks seda kogema.
  • Max Frisch, "Homo Faber" (1957)

• Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse.
  • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962)

• Clarke'i kolmas seadus: Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu maagiast.
  • Arthur C. Clarke, "Profiles of the Future" (täiendatud trükk 1973)

• Kõik katsed kohandada meie eetikakoodeksit meie olukorraga tehnikaajastul on läbi kukkunud.
  • Max Born, "My Life & My Views" (1968), lk 52

• Kujutlege, et Aristoteles äratataks taas ellu ja külastaks Manhattanit. Mitte miski meie ühiskondlikus, poliitilises, majandus-, kunsti-, sugu- ega usuelus ei ajaks teda segadusse, kuid teda vapustaks meie tehnika. Selle tulemused - pilvelõhkujad, autod, lennukid, televisioon, taskuarvutid - oleks võimatud ilma diferentsiaalarvutuseta.
  • Martin Gardner raamatuarvustuses, "Adventures Of a Mathematician: The Man Who Invented the H-Bomb", New York Times (9. mai 1976), lk 201

• Et tehnika oleks edukas, peab reaalsus olema tähtsamal kohal kui avalikkussuhted, sest loodust ei saa lollitada.
  • Richard Feynman "Rogers' Commission Report into the Challenger Crash, Appendix F - Personal Observations on Reliability of Shuttle" (juuni 1986)

• Me elame ühiskonnas, mis on erakordses sõltuvuses teadusest ja tehnikast, ja milles ülimalt vähesed teadusest ja tehnikast midagi teavad.
  • Carl Sagan, "Why We Need To Understand Science", The Skeptical Inquirer, Vol. 14, Issue 3, Spring 1990

• Mida suuremaks kasvab süsteem, seda hukatuslikumad on selle kokkukukkumise tagajärjed.
  • Theodore Kaczynski, "Industrial Society and Its Future" (1995)

• Me ei saa tehnikat idealiseerida. Tehnika on ainult ja alati meie enda kujutlusvõime peegeldus ning selle kasutusviise peavad määrama meie enda väärtused. Tehnika võib aidata haigusi ravida, kuid me saame hoida hulga haigusi ära vanamoeliste käitumismuutustega.
  • Bill Clinton kõnes USA Tennessee osariigis Knoxville'is 10. oktoobril 1996

• Tehnika on Jumala and. Elu järel on see ehk suurim Jumala andidest. See on tsivilisatsioonide, kunstide ja teaduste ema.
  • Freeman Dyson, "Infinite in All Directions: Gifford lectures given at Aberdeen, Scotland" (2004), lk 270

• Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna "tehnika" asemel järjest sagedamini kasutama sõna "tehnoloogia". Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. [---] Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.
  • Endel Risthein "Technology ei ole tehnoloogia" Eesti Päevaleht, 16. mai 2006

• Mõistuse väärkasutus võib ikka veel viia maailma tagasi tehnikaeelsesse öösse. Paljud usujüngrid igatsevad just sellist tulemust ning kasutaksid selle saavutamiseks rõõmuga uusimat tehnikat.
  • A. C. Grayling, "The Heart of Things: Applying Philosophy to the 21st Century" (2006)

• Kui tehnika arenguga ei kaasne vastav areng inimese eetilises konstitutsioonis, inimese sisemises kasvamises, siis pole see üldse mingi areng, vaid oht inimesele ja maailmale.
  • Joseph Ratzinger, "Saved by Hope" (2007), § 22

• Mul ei ole midagi ka noa ega lõikelaua, kausi ega puulusika vasta, kuid vahel on aegu, mil väike vurisev riistapuu on tõesti abiks.
  • Nigella Lawson, "Köök", tlk Sash Uusjärv, 2011, lk 6

• Kaugel sellest, et püüda teadust kontrollida, vähesed laiast avalikkusest saavad üldse arugi, misasi "teadus" on. Kuna surmav tehnika paistab teaduslikest avastustest iseenesest võrsuvat, peab enamik inimesi ohtlikku tehnikat pelgalt teaduse kibedaks viljaks ja teadust ennast kõige kurja juureks.
  • Jacques-Yves Cousteau, "Jacques Cousteau and Susan Schiefelbein, The Human, the Orchid, and the Octopus: Exploring and Conserving Our Natural World" (2007), lk 181

• Ma ei usu evolutsiooni nii, nagu inimesed usuvad Jumalasse. [---] Teadust ja tehnikat ei arenda inimesed, kes usuvad, vaid inimesed, kes ei tea, aga teevad oma parima, et teada saada.
  • Terry Pratchett, Ian Stewart, Jack Cohen, "The Science of Discworld" (2014), lk 41

• Paradoksaalselt on mitmed moodsad rituaalid seotud just nimelt tehnoloogia, näiteks lendamise, arvutite või nutitelefonidega. Tehnoloogia areneb, samas mõistab keskmine tarbija järjest vähem, kuidas need imemasinad täpselt töötavad. Ehk on uute ebauskude kujunemisel oma roll ka valitseval individualismil. Nii võtamegi tänapäeval vanad ebausud ja muudame neid lähtuvalt isiklikust elukogemusest ja soovidest.
  • Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019

• Inimkonna rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski tehnoloogia.
  • Andris Slavinskis, Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske", ERR, 18.11.2021

• Kosmost peetakse jätkuvalt kaugeks ja eksootiliseks, mida ta muidugi ka on, aga samas on kosmose tähtsus jõudnud mitmel moel aina enam "maa peale". Kui me tellime taksot või pitsat või kui talupidaja üritab saada Euroopa Liidu toetust uue viljasordi jaoks, on tegemist kosmosetehnoloogia kasutamisega. Esimeste mainitud tegevuste juures kasutatakse satelliitsüsteemide globaalseid positsioneerimistehnoloogiaid, nn GNSS-i (Global Navigation Satellite Systems), millest kuulsamad on USA süsteem GPS ning sellest uuem ja täpsem EL-i süsteem Galileo. Teises mainitud näites on põllumajandustoetuste otstarbeka kasutamise hindamisel abiks kaugseire EL-i Copernicuse süsteemi kaudu. Kaugseire, mis pakub areneva tehnoloogia abil aina täpsemaid pilte, on toeks igasuguste tegevuste juures, kus on oluline saada ülevaatlikku pilti suurtest aladest.
• Võib tekkida küsimus, miks ei ole kirjutatud selgelt välja, et kosmoses on militaartegevus keelatud. Kindlasti ei oleks sellega nõus olnud külma sõja aegsed kosmoseriigid, mis küll suutsid üllatavalt hästi kokku leppida põhiprintsiipides, aga mis samal ajal arendasid sõjalisi kosmosetegevusi. Lisaks, isegi juhul, kui riigid oleks olnud valmis selgelt sõjalisest tegevusest loobuma, ei oleks olnud lihtne säärast sätet lepingusse kirjutada. Nimelt on väga paljud kosmosetegevused kahesuguse kasutusega. See väljend (dual use) tähendab, et sama tehnoloogiat, sama tegevust või eset kasutatakse nii militaar- kui tsiviilotstarbeks. Kosmoses on üks tuntuim näide GPS, mis on USA sõjaväe rakendus, aga mida samas kasutatakse suures osas maailmast nutitelefonide või arvutikaartide, asukohapõhiste teenuste rakenduste või autode juhtimissüsteemide jaoks.
  • Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021