Hauakamber

Proosa

Kaameli vahekord pühak Mulay Brahimiga ei näi olevat Viiraltile teadmata. Miks muidu seadis meister, küll tagasihoidlikult ja õrnalt, kaameli taustaks pühakute hauakabelid... Seal valendab kubba, lubjatud kuup kuppelkatusega, nagu neid ohtrasti helendab üle kogu maa põldude vahel ja inimasulais. Meister pole unustanud ka prohvetist põlvnevat šeriifi seisuses pühakut. Vaid nendel on õigus roheliste läikivate katusekividega kaetud neljatahulisele hauakabelile. Selle juurde kuulub ka mošee ja koraanikool. Nii ongi tekkinud terve zauiaa, koguduse süda püha maa-alaga, asüüliõigusega pelgupaik.

Viiralti kaamel on neile hauakambritele selja pööranud. Tema kuju tõuseb kõrgele nende ees, silmis heatahtlik pilge ja andeksandmine... (lk 290)

Vahel on mul tunne, et me elame hauakambris, suures, avaras ja ühises. Ma vaatasin halli hämarusse mässitud maailma, külma ja ebameeldivat. Vangla ei ole kusagil väljaspool, vaid see on igaühes meist. Võib-olla on nii, et me ei oska ilma selleta elada. (lk 35)
- Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020