Aastaajad

Aastaajad on kuudest suuremad ajajaotised aasta sees, mis põhinevad looduse tsüklilistel muutustel. Kalendaarsed aastaajad ei pruugi looduslikega siiski täielikult kattuda. Euroopas loetakse traditsiooniliselt aastaaegadeks nelja: kevad, suvi, sügis ja talv. Eri maades kõneldakse ka viiendast, harvem kuuendast aastaajast, näiteks Soomaal on viiendaks nimetatud üleujutust ja Venemaal teedelagu. Aastaaegadest on lähemalt kirjutanud Antonio Vivaldi, Astor Piazzolla jpt.

• Ohio aastaajad on teatraalsed. Igaüks neist saabub nii, nagu astuks lavale primadonna, kes on kindel, et just tema etteaste on põhjus, miks maailmas eksisteerivad inimesed. Sellal, kui Paul D. tõrjuti majast number 124 välja kõrvalhoonesse, vilistati suvi just välja ning kõigi tähelepanu köitis sügis oma kuldsete ja veripunaste värvidega. Öö peaks olema puhkeaeg, kuid tegelikult ei olnud, sest õhk oli täis sureva looduse valjusid ja pealetükkivaid helisid.
  • Toni Morrison, "Armas". Tõlkinud Kalevi Kvell ja Krista Kaer. Varrak, 1997, lk 108-109

• Astroloogia tekkis, kui inimesed, eelkõige just Mesopotaamias, panid tähele, et aastaajad on seotud kinnistähtede asendiga taevas. Tehti järeldus: kui kinnistähtede liikumine määrab aastaajad ja vee taseme jõgedes, siis rändavad tähed (planeedid) määravad kuningriikide ja kuningate saatust. Astroloog võis alati hea jutuga ennast välja päästa, kui asi puudutas sündmuste tõlgendamist, kuid ta pidi õigesti ennustama tähtede ja planeetide liikumist taevas. Sellest ongi tingitud, et kui antiikaja füüsikas peeti teadmisi tõesteks niivõrd kuivõrd nad vastasid uurija arusaamadele maailmakorrast, siis astroloog(noom) pidi olema võimeline taevaseid sündmusi ennustama ning seda nimetati sündmuse päästmiseks.
  • Enn Kasak, "Tähistaeval põhinevatest uskumustest" Mäetagused nr 1

• Tema [Suure A'Tuini] seljal seisavad Berilia, Tubul, Suur T'Phon ja Jerakeen - neli hiigelelevanti, kelle õlgadele toetub maailmaketas. Nende ümber tiirlevad keerulistel orbiitidel pisike päike ja kuu, et aastaaegade vaheldumist esile kutsuda, kuid ilmselt mitte kusagil mujal multiversumis pole elevandil vaja teinekord jalga kergitada, et päikest mööda lasta.
  • Terry Pratchett, Stephen Briggs, "Kettamaailma teejuht". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2004, lk 41

• Aastaajad vahetuvad isegi Kettamaailmas, mille ümber kihutab oma orbiidil tilluke päike. Ankh-Morporkis, suurimas Kettamaailma linnadest, oli suvi kevade kõrvale nüginud ja nüüd hingas suvele omakorda kuklasse sügis.
  • Terry Pratchett, "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 7

• "Varsti saab talv läbi," tähendas Eleanor.

"Tõsi. Miks peaks armastus püsima, kui miski muu ei kesta?"

"Vaeseke," ütles Eleanor ning võttis Harryl ümbert kinni. Ta ütles, et Horatiusel oli ilus ood selle kohta. Oodi mõte seisnes selles, et armastus muutub koos aastaaegadega, ning meie ei saa sinna midagi parata.

"Aga aastaajad korduvad," lisas ta hetke pärast. "Ja seda võib ka armastus."

"Horatiusel see ei kordunud," tähendas Harry.

• Elizabeth Hay, "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009, lk 177

• Ei mäleta ka, kas oli kevad, sügis või talv, sest kohvikutes ju aastaaegu pole.
  • Ave Alavainu, "50:50. Elueklektika", 2016, 2. trükk, lk 56

• Eesti asub enam-vähem parasvöötme "keskosas" - gloobusel üles- või allapoole liikudes muutub aastaaegade suhe kiiresti kas suve või siis talve kasuks. Eesti loodusel ja eestlase looduskogemusel on alati neli aspekti: kevad, suvi, sügis, talv. Iga maastik, mets ja kodupaik on meile antud tegelikult nelja erineva reaalsusena.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", 2013, lk 119

• Juhan Viiding, * mu lemmikaastaaeg on öö mu lemmiklill on lill" kogust "Detsember" (1971), lk 18

• Katre Ligi, "*Aastaaegade vaheldust..." kogus "Kõigest ei kõnni ära" (1978), lk 39

Vikipeedias leidub artikkel

Aastaajad