Pisiasi

Pisiasi ehk üksikasi ehk detail on miski, mis võib esmapilgul märkamata jääda.

• 41. Need, kes liiga kiinduvad pisiasjusse, muutuvad tavaliselt võimetuks suurte jaoks.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

• Kui paljude tuhandete pisiasjadega peab inimene rinda pistma, enne kui saab hakata tegelema millegi suurega.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 36 2004, lk 9

• Plaani, mille iga osake tõotab naudingut, pole iial võimalik edukalt ellu viia. Kõikehõlmava pettumuse eest kaitsevad meid ainult väikesed äpardused üksikasjades. (lk 219)
• Koduteel arutasid mrs. Gardiner ja Elizabeth kõik äsjase visiidi üksikasjad põhjalikult läbi, jättes puudutamata vaid selle, mis neid mõlemaid eriti huvitas. Läbi võeti kõigi Pemberley's kohatud inimeste välimus ja käitumine, välja arvatud see ainuke isik, kellele koondus nende peatähelepanu. (lk 247)
  • Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus", tlk Henno Rajandi, 1985

• Jõudeelus on palju pisiasju ja aristokraatseid kapriise, mis nii hästi sobivad ilu juurde. Õhkpeen valge sukk, siidkleit, pitsist rinnaesine, kaunis king jalas, ilus pael peas - ei tee inetut naist ilusaks, kuid teevad kena naise kauniks, kõnelemata veel kätest, mis sellega ainult võidavad; selleks et kauniks jääda, peavad käed - eriti naistel - olema tegevuseta.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 105

• Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju.
  • Oscar Wilde, "Dorian Gray portree", lk 105

• Nagu kõik inimesed, kes oma ametis päris õiget mõõtu välja ei anna, ülehindas isa näivust ja tühiseid igapäevaseid üksikasju; intellekti asenduseks oli ta endale varunud suurtäheliste võtmesõnade arsenali, kuhu näiteks kuulusid Distsipliin, Traditsioon ja Vastutustunne. Kui ma vahel julgesin talle vastu vaielda - ja seda juhtus väga harva -, siis kahmas ta jalamaid mõne seesuguse nõiasõna ja virutas mulle sellega pähe, nagu ta ka oma alluvaid taltsutades samasugustel asjaoludel kahtlemata tegi.
  • John Fowles, "Maag". Tõlkinud Henno Rajandi. Varrak 2005, lk 13

• Nagu läbi kahekordse uneseina kuulen vana, paljukuuldud jutustust salaküti moraalist:

"... juba siis, kui sina Marjat kandsid. Ise nägin, kuidas ta..."

Ma ei taha üksikasju! Üksikasjad on jälgid. Lasen need harjumuspäraselt oma kõrvust mööda. (lk 40)

• Silvia Rannamaa, "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42

• Kodus olid kah asjad nüüd hoopis teisiti. Mitte et seal midagi kolossaalselt muutunud oleks. Seda mitte. Asi oli pisiasjades. Näiteks ilmus korraga külmkapi uksele graafik, kus oli kirjas, millal keegi peab nõusid pesema, prügi välja viima või tuba koristama. Ja näiteks siis, kui kogu pere kogunes õhtuti telekast mingit tobedat filmi vaatama, ei julgenud mitte keegi jalgu laua peale panna. Kõik istusid viisakalt, naersid kohusetundlikult iga nalja peale, pidasid täpselt nõudepesemise graafikust kinni ning üritasid iga hinna eest eeskujulikult kodu mängida. Minu arvates oli see totaalselt nõme. Minu jaoks ei seostunud perekond üliviisaka käitumise ja nõudepesugraafikuga. Kogu oma senise elu olin arvanud, et õige perekond tähendabki jalgu laual, vales kohas naermist ning nõude pesemist siis, kui selleks parasjagu tahtmist on. See siin ei olnud aga kodu ja perekond, vaid ülihästi distsiplineeritud sõdurite kompanii. Selline värk võib üsna masendav olla. Ausõna. Mina näiteks sattusin lausa depressiooni. (lk 11)
  • Diana Leesalu, "2 grammi hämaruseni", 2005

• [Randolph Henry Ash:] Teate, kogu luule võib olla üldistatud armastuse karje, armastuse selle või teise või universumi vastu - mida tuleb armastada selle üksikasjades, mitte üldisuses, kuid selle üldise elu pärast igal üksikul minutil. (lk 165)
  • A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, 2013

• Esimees: Päevakorra punkt kuus, elu mõte. Noh, Harry, sul olid selle kohta mõned mõtted.

Harry: Õige küll, jah. Mul on üks meeskond selle kallal paar viimast nädalat töötanud ja meie tulemused võib võtta kokku kahe põhilise kontseptsiooniga. Esiteks, inimesed ei kanna küllalt palju mütse. Teiseks, mateeria on energia. Universumis on palju energiavälju, mida me tavaliselt ei taju. Mõnel energial on spirituaalne allikas, mis mõjutab inimese hinge. Aga see hing ei eksisteeri algusest peale, nagu traditsiooniline kristlus õpetab, see peab sündima juhitava enesevaatluse käigus. Selleni jõutakse aga harva, kuna inimesel on ainulaadne võime lasta igapäevastel pisiasjadel end vaimsetelt teemadelt kõrvale eksitada.

[Paus.]

Max: Mis värk nende mütsidega oli?

• Filmist "Monty Python's The Meaning of Life" (1983). "Part V: Live Organ Transplants"