Alastus

Alastus on negatiivne riietus. Kui riietust üldse ei ole, siis pole ka alastust.

• Ja Issand Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: "Kus sa oled?"

10 Ja tema vastas: "Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära."

11 Siis ta küsis: "Kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?"

• 1. Moosese raamat 3:9-11

• Iiobi raamat, 1:20-21

• 50 Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.

51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.

52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.

• Markuse evangeelium, 14:48-52

• [Polkovnik Schröder:] "Ei ole tänapäeval meie vahel enam õiget seltsimehelikkust. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga ohvitser kasiinos omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi ülemleitnant Dankl, kiskus enese alasti, viskas põrandale kõhuli, pistis endale heeringasaba tagumikku ja etendas meile näkineidu." (lk 321)
  • Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975

• Kui tahad varjata oma nägu, tule alasti välja.
• Fakt jääb ka siis alasti, kui ta on rüütatud viimase moe järgi.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja Arvo Valton. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48

• Võtame kas või alasti tantsimise. Tavalises parasvöötmekliimas tuleb ette väga vähe öid, kus keegi tahaks ilma riieteta tantsida, rääkimata veel probleemist, mida kujutavad kivid, karuohakad ja mõni juhuslik siil.
  • Terry Pratchett, "Nõiad võõrsil". Tõlkinud Avo Reinvald. Varrak 2003, lk 17

• Jumala poolt riietamata inimene on nagu alasti.
  • Laine Villenthal, "Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10)", Kirik & Teoloogia, 7. juuli 2017, peetud introduktsioonijumalateenistusel 19. novembril 1967 Pindi kirikus

• Kõigi nende pariislaste poolt ehitatud maamajade ja telkidega, mis ulatusid kaugele nõlvakule, muutus küla igal suvel üha enam "Saint-Germain-des-Prés' taoliseks", nagu tavatses sõnada kunagine pariislane proua Donzert. See iseloomustus ei selgitanud Martine'ile ega Cécile'ile midagi. Kuid nad teadsid ilma selgitamatagi paremini kui proua Donzert, et noored pariislased on halvasti kasvatatud, et nad on ülbed, rõvetsevad ja lärmakad ega oska eraldada otra kaerast. Noh, kui Pariisi noorukid on seesugused, siis küla noormehed on nendega võrreldes taltsad nagu koduloomad! Ja Pariisi tütarlapsed! — Poolpaljad, sasis juukselised, palja jalu, lühidalt — peaaegu alasti, päikesest pruunistunud kehal vaid püksikesed ja rinnahoidja! Piisab kortsunud taskurätiku kaela sidumisest, et seda erilist muljet tekitada. Lühidalt, tänapäeva noorpõlv on oma vanematele vaid õnnetuseks, nagu ütles proua Donzert oma sõbratarile, apteekrinaisele, aga too vastas talle, et praegune noorpõlv ei valmista mitte põrmugi rohkem muret oma vanematele kui ükspuha missugune eelmine ja et leidub ju igasuguseid lapsi. Ja kui kõik need noored armastavad alasti ringi jalutada, siis võib seda seletada arstiteaduse progressiga, suvatsege neid vaid vaadata: kui terved, tugevad ja kui hea kehaehitusega nad on... puuviljamahlade ja vitamiinidega... (lk 40)
• "Selleks et vitamiine neelata, pole ennast vaja alasti kiskuda," ütles proua Donzert.

[Apteekriproua:] "Muidugi mitte, aga kui oled alasti, mõjuvad nad paremini." (lk 40)

• Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

• ... sinu "Traktaat füüsilisest maailmast" pani teda kindlasti nutma. Ta kukuks sinust kuradeid välja ajama, kui sa õnnetuseks Bruggesse satuksid."

"Ta teeks hullematki," ütles Zenon nägu krimpsutades. "Ometi ma ju rüütasin oma mõtte hoolikalt igasugu tavakohastesse ümberütlemistesse. Ühte kohta torkasin suurtähe, teisale Jumala; soostusin isegi koormama oma lauset Atribuutide ja Substantside kohmaka koluga. See sõnapahn on nagu meie särgid-püksid: nad pakuvad kandjale kaitset, kuid ei takista teda nende all rahumeeli alasti olemast."

"Nad takistavad siiski," ütles seikleja. "Paavsti aedades mõnd Apolloni kuju vaadates olen alati kadedust tundnud, et temale on lubatud end näidata nii, nagu ta ema Leto ta ilmale tõi. Hea on olla ainult vabana, ja oma vaateid varjata on veel tülikam kui oma ihu peita."

• Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 76

• Miks ei saa ma muutuda millekski muuks: maskiks, kestaks, kujuks? Heitsin vargsi pilke ümberringi ja püüdsin mõista selle loo olemust, millesse ma olin sattunud. Kas see on traagiline või lihtsalt kurb? Kõik näitlejad selles näitemängus kannavad maske, isegi mina kannan maski, ma pole kunagi alasti. Armukese juures on minu alastus lihtsalt üks maskidest, miski, mida ta näeb, miski, millesse ma ise just eriti uskuda ei saa. (lk 35)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49

• Henrik Visnapuu, "Issand halesta" (1912)

• Marie Under, "Ekstaas" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 22

• Juhan Sütiste, "Sonett" (1939, ajakiri "Varamu" nr 1)

• Leelo Tungal, "* Siin õhku pole. On vaid hõngud" [1974] valikkogus "Teeleht" (2017), lk 87

• Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929