Zeltweg

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2022) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Zeltweg
saksa Zeltweg
Zeltwegi vapp
Pindala: 9,0 km²
Elanikke: 7212 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 47° 11′ N, 14° 45′ E
Asend Murtali ringkonnas

Zeltweg on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Murtali ringkonnas. See asub Muri jõe Aichfeldi nõos Ülem-Steiermargis. Suuremad omavalitsused läheduses on Judenburg, Knittelfeld ja Fohnsdorf.

Mõned talud registreeriti Steiermargi hertsogkonnas Zeltwegis juba 13. sajandil. Küla kutsuti siis Celtwich, selle nimi on esmakordselt kirjas 1430. aastal. 15. sajandil oli näljahädadest, ikaldustest ja epideemiatest tingitud märkimisväärseid raskusi. Alates 1569. aastast algatas Habsburgist Austria ertshertsog Karl II palgiparvetuse Muri jõel, mis omandas Zeltwegi ajaloo jaoks märkimisväärse tähtsuse. Järgnevate aastakümnete jooksul Zeltweg kasvas ja oli rände sihtkoht.

18. sajandil vähenes rahvaarv teedevõrgu laienemise tõttu tunduvalt. 1848. aastal otsustas Ülem-Sileesiast pärit krahv Hugo Henckel von Donnersmarck oma perekonna sulatustehase Kärnteni Frantschach-Sankt Gertraudist sinna ümber paigutada. See tööstuslik pööre tõi Zeltwegi buumi. Raudteejaam ehitati 1868. aastal. Zeltweg eraldati naabruses asunud Fohnsdorfist omaette vallaks ja esimene linnapea Heinrich Dillinger valiti 1875. aastal.

Pärast Austria anšlussi 1938. aastal liideti Zeltwegi rauatööstus konglomeraadiga Reichswerke Hermann Göring, kus Teise maailmasõja ajal töötas arvukalt sunnitöölisi. Sõja lõpus okupeerisid Zeltwegi esmalt Nõukogude ja siis Briti väed. Ometi toimus pärast sõda tõus nii hariduses kui ka tööstuses. Zeltweg sai linnaõiguse 1. jaanuaril 1966.

Zeltwegi peamine vaatamisväärsus on Farrachi palee, mille aastatel 1670-1680 Itaalia renessansspalee stiilis ehitas Carl Friedrich von Teufenbach. Sees tehti stukk-töid.

1986. aastast on palee omanikud Anton ja Ingrid Hartleb, kes selle renoveerisid ning kultuuri- ja kunstiürituste kohaks muutsid.

Zeltwegi vapp on hammasratas ja inimsuurune vapp püstitati raudteesilla juurde, näitamaks, et Zeltweg oli tööstuslinn.

Olulisemad tööstusharud on masinaehitus, pakenditööstus ja puidutööstus. Lisaks asub seal Austria suurim sõjalennuväli, 1937. aastal ehitatud Zeltwegi lennuväli (Fliegerhorst Hinterstoisser), mida haldab Austria õhuvägi.

Zeltwegi lennuvälja kasutati 1960. aastatel võidusõidurajana ja 1964. aastal võõrustas see Vormel 1 võistlust. Rada jäeti maha 1969. aastal, kui naabruses Spielbergis ehitati selleks otstarbeks motospordirada Österreichring.

Zeltwegi kesklinn oli tugevalt reostunud veoautoliiklusest, kuna läbi linna tuli viia suur osa Wolfsbergi ja Obdachi poolt tulevast liiklusest (sealhulgas palgipuit, hakkepuit ja pakendatud kaubad). Sel põhjusel ehitati ümbersõit, mis avati 3. novembril 2004. Kiirtee on 4,5 km pikk, maksis 11 miljonit eurot ning säästab liiklusest ka Judenburgi ja Fischingi.

Zeltwegis on muuhulgas kaks põhikooli, üks Hauptschule (noorem gümnaasium) (kaks Hauptschulet liideti 2002. aastal) ning masinaehituse ja ehitamise kutsekeskkool.

14. mail 2015 võõrustas Zeltweg üht maailma suurimat rokkbändi AC/DC nende Rock or Bust World Tour raames. Tegemist oli kõigi aegade suurima kontserdiga Austrias, publikut oli 105 042 inimest.