Vlad Dracula

Vlad III Dracula ehk Vlad Țepeș (Vlad Teibasseajaja ehk Vlad Teivastaja; november või detsember 1431 Sighișoara – detsember 1476) oli Valahhia vürst 1448, 1456–1462 ja 1476.

Draculal on Rumeenias üldiselt rahvuskangelase oreool, kuna tema poliitika tulemusena ei suutnud osmanid Valahhiat vallutada ning tema siiras pühendumus oma kodumaa kaitsele äratab poolehoidu siiamaani. Et kõik hirmujutud Dracula kohta on pandud kirja välismaalaste poolt, on need ilmselt liialdatud. Siiski võib arvata, et tegu oli tavalisest julmema valitsejaga.

Vlad Dracula isa oli Valahhia vürst Vlad Dracul ehk Vlad Draakon. Ta oli Ungari Draakoni ordu liige. Poega hakati kutsuma Draculaks ehk Draculi pojaks. Valahhias märgib draakonit ja saatanat üks ja seesama sõna^[viide?]. Kuna väike Valahhia asus suurte riikide Osmanite riigi ja Ungari kuningriigi kõrval, pidi ta iga hinna eest hoidma rahu. Seetõttu saatis Vlad Dracul 1444. aastal oma pojad Vladi ja Radu Türgi sultani juurde pantvangi, et kindlustada liitu Türgiga. Pärast seda, kui ta isa ja vanem vend mõrvati, pöördus Vlad 1448. aastal Valahhiasse tagasi ja krooniti vürstiks Vlad III nime all, kuid ungarlased sundisid väevõimuga teda troonist loobuma ning tema asemele pandi ungarlaste nukuvalitseja Vladislav II.

1456. aastal tappis Vlad Dracula Vladislavi ja asus jälle troonile, elades Dracula linnuses, mis asus Argeși jõe ääres. Sellest ajast pärineb tema kohta palju legende. Ta oli väga julm valitseja, kes kasutas ohtralt piinamist ta isa võimult tõuganud ja eelmist valitsejat toetanute ja ungarlaste vastu. Vlad Teibasseajaja ehk Dracula hukkas kümneid tuhandeid inimesi, ajades paljud neist teibasse. Ta võis einestamiseks istuda teibasse aetud inimeste "metsa", kastes leiva nende verre. Tavaliselt laskis ta köita ohvri kummagi jala külge hobuse, kes siis teritatud vaia hukatava kehha vedasid. Teibaots oli rasvaga määritud ning jälgiti, et see poleks liiga terav: Vlad ei tahtnud, et ohver šokist liiga kiiresti sureks. Rinnalapsi aeti sageli läbi ema keha torgatud teiba otsa. Teibasseajamine tähendas piinarikast surma. Ohvrid pidasid tunde, või koguni päevi vastu. Kõdunevad laibad jäeti sageli teivastesse kuudeks rippuma. Transilvaanias, kus Dracula kunagi elas ajas ta 10 000 inimest teibasse. 1459. aasta pärtlipäeval käskis Dracula ajada teibasse 30 000 kaupmeest ja teisigi ohvreid. Teibasseajamine oli tema lemmikvõte, kuid see polnud ainuke võte, millega ta teistele piina põhjustas. See ilmselt rängalt haige mees tundis paljusid muid piinamisvõtteid: ohvritele taoti naelu pähe, raiuti jäsemeid maha, torgati silmi peast, kägistati, põletati, lõigati peast ninasid ja kõrvu, vigastati suguelundeid (eriti naistel), skalpeeriti, nüliti elusalt ja keedeti.

Dracula sõjamehekuulsus koos erakordse julmusega tegid temast kardetud vastase. Ta alustas 1461. aastal Osmanite riigi ja sultan Mehmed II vastu sõda, kus vangide vastu ei tuntud mingit halastust: need aeti teibasse. Ainult türklaste väeülemale tegi ta erandi: tema aeti kullatud otsaga teibasse. Vlad Dracula sai seetõttu hüüdnime Țepeș ehk rumeenia keeles 'teibasseajaja'. Usuti, et Dracula sõi inimeste liha ja jõi verd.

1462. aastal vallutasid türklased Transilvaania ja Vlad Dracula põgenes Ungarisse. Ta hukkus 1476. aasta detsembris lahingus türklastega Bukaresti lähedal. Ta maeti Snagovi kloostri kirikusse, kuid pea viidi trofeena Türgi sultanile. Valahhia vürstiks nimetas sultan Vladi venna Radu cel Frumosi.

Bram Stoker laenas vampiir Draculale nime just Vlad III-lt, kuid ehkki ta tõi oma raamatusse sisse lood tuhandete inimeste teibasseajamisest ja inimliha söömisest, eksis ta rängalt Dracula asukohaga, paigutades ta elama Transilvaaniasse, vürstkonda, mis Vlad Dracula ajal oli Ungari kuningriigi võimu all.

• Vlad Țepeși büst
• Vlad Dracula maja

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vlad Dracula

• Vlad Dracula poliitika ^[kõdulink] (inglise keeles)
• Prints William Vlad Dracula sugulane
• Vlad III Dracula elulugu (inglise keeles)