Victoria (Austraalia)

Victoria
inglise Victoria
Victoria lipp Victoria vapp
Pindala: 227 600 km²
Elanikke: 6 865 400 (30.09.2023)[1]
Rahvastikutihedus: 30,2 in/km²
Pealinn: Melbourne

Victoria on Austraalia kagupoolseim osariik.

Osariigi pindala on 227 444 km², millega see on suuruselt Austraalia eelviimane osariik. Victoria osargiis elas detsembris 2022 umbes 6,7 miljonit inimest, millega see on rahvaarvult Uus-Lõuna-Walesi järel teine osariik ja kõige tihedamini asustatud osariik Austraalias. Victoria piirneb põhjas Uus-Lõuna-Walesiga, läänes Lõuna-Austraaliaga, lõunas Bassi väinaga ning Suure Austraalia lahega ja Tasmani merega edelas. Osariik hõlmab mitmesuguseid kliima- ja geograafilisi eripärasid alates selle parasvöötme ranniku- ja keskpiirkondadest kuni Victoria Alpideni kirdes ning poolkuiva loodeosadeni.

Suurem osa Victoria elanikkonnast on koondunud Port Phillipit ümbritsevasse piirkonda ja eelkõige Melbourne'i, Victoria osariigi pealinna ja suurima linna ning ka Austraalia suuruselt teise linna linnastusse, kus elab kolmveerand osariigi elanikkonnast. Osariigis asuvad neli Austraalia 20st suurimast linnast: Melbourne, Geelong, Ballarat ja Bendigo. Rahvastik on kultuuriliselt mitmekesine ning 35,1% elanikest on immigrandid.

Victoria osariigis elab palju aborigeenide hõime, sealhulgas Boonwurrung, Bratauolung, Djadjawurrung, Gunai, Gunditjmara, Taungurung, Wathaurong, Wurundjeri ja Yorta Yorta. Enne Austraalia koloniseerimist räägiti selles piirkonnas enam kui 30 aborigeeni keelt. Aastal 1770 kuulutas James Cook Suurbritannia osaks Austraalia mandri idaranniku. Esimene eurooplaste asundus selles piirkonnas oli 1803. aastal asutatud Sullivan Bay. Suur osa praegusest Victoriast arvati 1836. aastal Uus-Lõuna-Walesi Port Phillipi piirkonda. Kuninganna Victoria auks nimetatud Victoria eraldati Uus-Lõuna-Walesist ja asutati eraldiseisva kroonikolooniana 1851. aastal. Victoria kullapalavik 1850. ja 1860. aastatel suurendas oluliselt Victoria rahvaarvu ja jõukust. Austraalia föderatsiooni loomise ajaks 1901. aastal oli Melbourne'ist saanud Austraalia suurim linn ja föderaalvalitsuse asukoht kuni Canberra sai 1927. aastal riigi pealinnaks.

Victoria osariigil on Austraalia Esindajatekojas 38 kohta ja Austraalia Senatis 12 kohta. Osariigi tasandil koosneb Victoria parlament seadusandlikust assambleest ja seadusandlikust nõukogust. Victoria on jagatud 79 kohaliku omavalitsuse piirkonnaks ja mitmeks inkorporeerimata piirkonnaks, mida riik otseselt haldab.

Victoria majandus on Austraalia osariikide seas suuruselt teine ja väga mitmekesine, kus domineerivad teenindussektorid. Melbourne'is on mitmeid muuseume, kunstigaleriisid ja teatreid.

Osariigi põhja- ja edelaosa hõlmab Murray jõe madalik. Ida- ja lõunaosas Suur Veelahkmeahelik (kõrgus Austraalia Alpides kuni 1986 m).

Valitseb lähistroopiline kliima: sademeid mägedes 750–1250 mm, madalikualal alla 500 mm aastas.

Metsad katavad 36% territooriumist.

Leidub ja kaevandatakse pruunsütt, Bassi väina põhjast ammutatakse naftat ja maagaasi.

Kasvatatakse nisu, otra, kaera, kartulit, viinamarja, puuvilla, veiseid ja lambaid.

Osariigis töödeldakse ammutatud naftat.

• Osariigivalitsuse koduleht