Veerandmiili hobune

Veerandmiili hobune
Algkeeles	Quarter Horse
Päritolu
Riik/piirkond	Ameerika Ühendriigid
Välimus
Turjakõrgus	140–160 cm
Värvused	kõik värvused peale kirju on soositud

Veerandmiili hobune (inglise keeles Quarter mile horse, ametlikult Quarter horse) on Ameerika Ühendriikidest pärinev hobusetõug. See on ühtlasi esimene ja seega vanim Ameerika Ühendriikides alguse saanud aretatud hobusetõug^[1].

Veerandmiili hobune on silmapaistev kiiruse poolest lühikestel vahemaadel. Nimetuse on ta ka saanud galopivõidusõitudest, mis olid täpselt veerandi Briti miili (400 meetri) pikkused. Kuna on tegu kompaktse ja hea tasakaaluga hobusega on nad tänapäeval laialdaselt kasutusel lääne-stiilis (vestern) ratsutamisel ja ka polos, ^[2] kus on vajalikud manööverdamine, väledus ja kiirendamine. 1940. aastal asutatud veerandmiili hobuste tõuregister (inglise keeles American Quarter Horse Association) on praeguseks üks maailma suuremaid tõuraamatuid: kogu maailmast on selles arvel tervelt 3 miljonit hobust, kellest 2,7 miljonit asub Ameerika Ühendriikides.^[3]

See tõug sai alguse Põhja-Ameerika idarannikul Virginia, Põhja- ja Lõuna-Carolina kolooniates 17. sajandi alguse paiku. Tol ajal olid hobuste võidusõidud populaarsed. Alguses kasutati Inglismaalt kaasa toodud hobuseid – Inglise täisverelise ratsahobuse esiisasid. Aga hakati ka kaupa tegema Chickasaw' indiaanlastega, kellelt osteti väikseid kiireid hobuseid. Need hobused põlvnesid Hispaania-Berberi hobustest, kes omakorda olid ristandid põliste Hispaania hobuste ja Põhja-Aafrikast pärit Berberi hobuste vahel. Need hobused toodi varaste Hispaania kolonistide poolt aastal 1521 ^[4] Floridasse. Väidetavalt andmetele hakati juba 1611. aasta paiku neid hispaania päritolu hobuseid ja hiljem kolooniatesse toodud inglise päritolu hobuseid ristama. Nii tekkisid esimesed hobused, kes suurepäraselt veerandi miili pikkuseid võidusõite jooksid ^[5] ja samas ka head tööhobused olid.

Üks tuntud täkke seoses veerandmiili hobuse arenguga on Inglismaalt 1750. aastate alguses imporditud Janus. Tema oli Goldphin Arabiani lapselaps. Goldphin Arabian oli üks kolmest täkust kellest enamus tänapäeva Inglise täisverelisi ratsahobuseid pärineb ^[6]. Januse järglased olid kompaktsed, tugevad hobused võimelised talutöödeks ja lühimaajooksudeks. Kui mitte just kogu tõu esiisa, oli ta siiski väga mõjukas ja tooniandev. Ka Sir Archy, kelle isa oli imporditud inglise päritolu täkk Diomed ^[7], on üks tuntud nimesid seoses selle tõu algusaegadega.

Lisaks Hispaania ja Inglise hobustele on veerandmiili hobuses ka Mustangi verd.

Veerandmiili hobune kujunes edasi Texase osariigis ja teistes läänepoolsetes osariikides, kus temast peale võidusõiduhobuse sai ka hinnatud kauboihobune. Seal kutsuti neid Steeldust’ideks, tuntud täku Steel Dusti järgi. Hobused olid rantšodes väga vajalikud, nii et hoolimata puuduvatest tõuregistritest hoiti nende hinnatud kiirete ja tugevate tööhobuste tõug puhtana. William Anson hakkas 19. sajandi lõpul neid hobuseid uurima ja proovis ka nende päritolule jälile saada. Ta polnud ainuke, näiteks ka Robert Denhardt tegeles veerandmiili hobuste pärinemise uurimisega. Nad mõlemad aitasid kaasa võimaliku tõuraamatu jaoks andmete kogumisel. Denhardti nõuandel saigi see teoks: 14. märtsil 1940 loodi Ameerika Veerandmiili Hobuse Ühing (American Quarter Horse Association). ^{[8] [9]}

Veerandmiili hobune on üks populaarsemaid hobusetõuge Ameerika Ühendriikides. Nad on kasutusel vesternratsutamise aladel, galopivõidusõitudel, polo ponidena, kooli- ja takistussõidus. See tõug on väga populaarne ka hobiratsutajate seas. Tänu oma sõbralikule iseloomule ja andekusele on veerandmiili hobusest saanud laialdast kasutust leidnud hobune.

Veerandmiili hobune on jässaka kehatüübiga ja kasvu poolest suhteliselt väike – turjakõrgus on tavaliselt 140–160 cm. Pea on väike, suhteliselt lühike ja lai. Kõrvad on väiksed, kael keskmise pikkusega ja selg lühike. Nendel hobuste on silmapaistvalt tugev tagakeha ja lai rind. Kõik värvused on esindatud, aga üks tüüpilisemaid värve on raudjas. Veerandmiili hobused on tuntud kui ühtlase värvusega tõug, seega ei ole kirjud hobused soositud. Siiski, kui DNA-analüüsiga on kindlaks tehtud, et mõlemad vanemad on tõuraamatus arvel, võetakse vastu ka kirjud hobused, kuid hobuse passi lisatakse märkus, et tegu on mittesoositava ja tõugu mitte iseloomustava värvusega. ^[10]

• Vesternratsutamine
• Galopivõidusõit

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Veerandmiili hobune

• Tsura Talu Quarter Horses
• Ameerika Veerandmiili Hobuse Ühing