Tuul Sepp

Tuul Sepp (sünninimi Tuul Sarv; sündinud 24. jaanuaril 1984) on eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija.

Ta on 2023. aastast Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor. Teadlasena uurib ta lindude füsioloogiat, ökoloogiat, immunoloogiat ja käitumist.^[1] 2020. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.^[2]

Ta lõpetas 2002. aastal hõbemedaliga Hugo Treffneri Gümnaasiumi (kus õppis bioloogia-keemia eriklassis).^[3][4] Seejärel õppis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonnas, lõpetas selle 2005. aastal bakalaureuseõppe bioloogia erialal (3+2 õppekava alusel) ning 2008. aastal magistriõppe loodusteaduse magistri kraadiga zooloogias ja hüdrobioloogias (cum laude).^[5][6]

Aastatel 2008–2012 õppis Tuul Sepp Tartu ülikooli doktorantuuris ning sai doktorikraadi (PhD) loomaökoloogias ^[7] väitekirjaga "Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation" ("Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele"). Doktoritöö juhendaja oli Peeter Hõrak ja oponent USA Arizona Osariigi Ülikooli juhtivteadur Kevin J. McGraw.^[4][8] Tuul Sepa doktoritöö võitis 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia.^[9]

Doktoritöö näitas, et karotenoididel (pigmentidel) võib tõesti olla roll immuunvastuse ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime oksüdatiivse stressiga peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks immuunökoloogia mudelorganismiks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka meetodite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad distsipliinid – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende teadusharude integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi lahendada ei suudaks.^[8]

Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude immuunökoloogia ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, signaaltunnuste ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni lutempo sündroomi kontekstis.^[4]

Ta on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka vananemisega seotud füsioloogilisi protsesse pikaealisel merelinnul kalakajakal.^[10]

Aastatel 2009–2014 osales ta kolleegidega (Jaanus Remmi, Peeter Hõraku, külalisprofessor Indrikis Kramsi ja veel mõne teisega) Eesti Teadusagentuuri sihtfinantseerimise toel teostatava projekti "Füsioloogiline käitumisökoloogia: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses" täitmises. Projekti raames uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid sigimispingutuse, elupaiga kvaliteedi, toitumistingimuste ja dieedi erinevustele ning mitmesuguste stressorite ja parasiitide toimele looduslikes populatsioonides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.^[11]

Sai 2013. aastal Marie Curie järeldoktorandi grandi USA Arizona Osariigi Ülikooli minekuks.^[12] Juulist 2016 elas ja töötas ta USA-s Phoenixis.^[4][13]

Sepp oli aastatel 2012–2015 Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ja aastatel 2016–2018 USA Arizona Osariigi Ülikooli Marie Sklodowska Curie järeldoktor. Pärast Eestisse naasmist jätkas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia teadurina (2018–2020), vanemteadurina (aprillist detsembrini 2020) ja loomaökoloogia kaasprofessorina (jaanuarist 2021 kuni novembrini 2023). Alates novembrist 2023 on Sepp õppetooli juhataja ja loomaökoloogia professor.^[14]

Uurimistöö kõrvalt peab Sepp Tartu ülikoolis loenguid etoloogia ja parasitoloogia ainekursuse raames.^[15]

• 2009 teine koht üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil magistritööde arvestuses^[4]
• 2012 Eesti teaduse populariseerimise auhind – peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil"^[12][16][17]
• 2012 Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi valdkondadeülene peapreemia konkursitöö "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele" eest.^[12]
• 2012 Eesti Looduse 2012. aasta autor^[18]
• 2014 Sirbi laureaat 2014^[19]
• 2017 Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige
• 2018 Eesti teaduse populariseerimise auhind blogi Zooloogid 2.0 eest (autorid Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp), teine preemia kategoorias "Audio-visuaalne ja elektrooniline meedia"^[20]
• 2019 Tartu Ülikooli aumärk^[21][22]
• 2020 Noore teadlase preemia
• 2020 Tartu lastekirjanduse auhind ("Allikahaldjas")
• 2021 Teadusajakirjanduse sõber (Eesti Teadusajakirjanike Seltsi tunnustus)^[23]
• 2023 Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal^[24] (tööde tsükli "Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis" eest)

• 2004 – Lydia ja Felix Krabi stipendium (10 000 krooni)^[25]
• 2019 – UNESCO stipendium „Naised teaduses“ looduse ja keskkonna uurimiseks^[26]

• 2012 – Tuul Sepp, Urmas Tartes. Putukad õhus, maas ja vees, Tallinn: Valgus [1] (kaasautor)
• 2013 – Tuul Sepp, Remo Savisaar. Linnud. Tiivuliste aastaring, Tallinn: Valgus [2] (kaasautor)
• 2017 – Tuul Sepp, Pihel Kuusk. Mängime bridži. Esimestest sammudest kavalate nippideni. OÜ Kirjastus Koobakene. ISBN 9789949815876 (kaasautor)
• 2018 – Tuul Sepp. "Allikahaldjas", Tallinn, Varrak. Laste fantaasiaraamat. 232 lk (autor)
• 2021 – Tuul Sepp. "Evolutsioonibioloogi päevik", Tallinn, Varrak. Aimeraamat. 216 lk (autor)
• 2024 – Tuul Sepp. "Haki ordu", Rahva Raamat. Laste fantaasiaraamat. 264 lk (autor)^[27]

• Sepp, T., Karu, U., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2011). "Effects of carotenoids, immune activation and immune suppression on the intensity of chronic coccidiosis in greenfinches". – Experimental Parasitology 127: 651–657.
• Sepp, T., Karu, U., Blount, J., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. (2012). "Coccidian infection causes oxidative damage in greenfinches". – PLoS ONE 7(5): e36495.
• Krams, I., Vrublevska, J., Cirule, D., Kivleniece, I., Krama, T., Rantala, M.J., Kaasik, A., Hõrak, P., Sepp, T. (2013). "Stress, Behaviour and Immunity in Wild-Caught Wintering Great Tits (Parus major)". – Ethology 119: 397–406
• Hõrak, P.; Männiste, M.; Meitern, R.; Sild, E.; Saks, L.; Sepp, T. (2013). "Dexamethasone inhibits corticosterone deposition in feathers of greenfinches". – General and Comparative Endocrinology, 191, 210–214.
• Krams, Indrikis; Suraka, Valērija; Rantala, Markus; Sepp, Tuul; Mierauskas, Pranas; Vrublevska, Jolanta; Krama, Tatjana (2013). "Acute infection of avian malaria impairs concentration of haemoglobin and survival in juvenile altricial birds". – Journal of Zoology, 291, 34–41.
• Meitern, R.; Sild, E.; Lind, M.-A; Männiste, M.; Sepp, T.; Karu , U.; Hõrak, P. (2013). "Effects of endotoxin and psychological stress on redox physiology, immunity and feather corticosterone in greenfinches". – PLoS ONE, 8(6), e67545
• Sepp, Tuul; Männiste, Marju; Kaasik, Ants; Hõrak, Peeter. (2014). "Multidimensionality of fear in captive greenfinches (Carduelis chloris)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 68(7), 1173–1181.
• Krams, I.A; Vrublevska, J.; Sepp, T.; Abolins-Abols, M.; Rantala, M.J.; Mierauskas, P.; Krama, T. (2014). "Sex-specific associations between nest defence, exploration and breathing rate in breeding pied flycatchers". – Ethology, 120(5), 492–501.
• Moore, F.; Cīrule, D.; Kivleniece, I.; Vrublevska, J.; Rantala, M.; Sild, E.; Sepp, T.; Hõrak, P.; Krama, T.; Krams, I. (2015). "Investment in a sexual signal results in reduced survival under extreme conditions in the male great tit (Parus major)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 69(1), 151–158.
• Rattiste, Kalev; Klandorf, Hillar; Urvik, Janek ; Sepp, Tuul; Asghar, Muhammad; Hasselquist, Dennis; Cooey, Crissa; Hõrak, Peeter (2015). "Skin pentosidine and telomere length do not covary with age in a long-lived seabird". – Biogerontology, 2015/3/1, 1–7.

• Tuul Sepp. "Iseloom seestpoolt vaadatuna". Sirp. 26.09.2013 [3]
• Tuul Sepp. "Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia". Sirp. 16.03.2014 [4]
• Tuul Sepp. "Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon". Sirp. 11.04.2014 [5]
• Peeter Hõrak, Tuul Sepp. "Haridus kui paabulinnu saba". Sirp. 15.05.2014 [6]
• Tuul Sepp, Elin Sild. "Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles". Sirp. 12.06.2014 [7]
• Tuul Sepp, Elin Sild. "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014 [8]
• Tuul Sepp, Andres Kuusk. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014 [9]
• Andres Kuusk, Tuul Sepp. "Võidu- ja kaotusejadad: evolutsioonilised ja statistilised põhjused". Sirp. 24.10.2014 [10]
• Tuul Sepp, Elin Sild. "Monogaamia evolutsioonist: monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina". Sirp. 14.11.2014 [11]
• Elin Sild, Tuul Sepp. "Eneseohverduse bioloogia: silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt". Sirp. 16.01.2015 [12]
• Tuul Sepp, Elin Sild. "Isiksusi ja kultuure ühendav paradiis: kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?". Sirp. 27.03.2015 [13]
• Tuul Sepp. "Võitlus maa pärast: Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust". Sirp. 15.05.2015 [14]

• Tuul Sepp. "Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi". Eesti Loodus, 3/2011 [15]
• Tuul Sepp. "Asula rohevõrgustik: kellele ja kui palju?". Eesti Loodus, 8/2011 [16]
• Tuul Sepp. "Miks on linnud värvilised?". Eesti Loodus, 1/2012 [17]
• Tuul Sepp. "Armastatud ja vihatud koduvarblane". Eesti Loodus, 2/2012 [18]
• Tuul Sepp. "Lindude kosjakombed". Eesti Loodus, 3/2012.[19]
• Tuul Sepp. "Lindude seltsielu". Eesti Loodus, 5/2012 [20]
• Tuul Sepp. "Käo memmevaev". Eesti Loodus, 6–7/2012 [21]
• Tuul Sepp. "Linnulend". Eesti Loodus, 8/2012 [22]
• Tuul Sepp. "Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?". Eesti Loodus, 12/2012 [23]
• Tuul Sepp. "Kütid pimeduses". Eesti Loodus, 1/2013 [24]
• Tuul Sepp, Lauri Saks. "Maailm linnu silmade läbi". Eesti Loodus, 6–7/2013 [25]
• Tuul Sepp. "Vareslased, kõige targemad linnud". Eesti Loodus, 9/2013 [26]
• Tuul Sepp. "Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas". Eesti Loodus, 1/2014, 8–14 [27]

Tuul Sepp oli 2012. aastal ajakirja Eesti Looduse kõige viljakam autor^[28].

• Kadi Sarv, Tuul Sepp. "Kolmas laps päästab Eesti riigi". Postimees 27.11.2013

Tuul Sepp mängib malet ja bridži, on osalenud ka turniirivõistlustel. Kunagi jäi ta napilt välja Eesti naiste malemeistrivõistluste finaalist. Edukamalt on läinud teisel mõttespordialal – turniiribridžis, kus ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ja koos kaksikõe^[29] Pihel Sarvega kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal Poiana Braşovis saavutatud 6. koht Euroopa juuniorvõistkondade meistrivõistlustel.^[30] Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku "Mängime bridži" kaasautor.

• "Liikudes läbi surelike organismide põlvkondade, on edukad geenid igavesed ja surematud."^[31]
• "Kui kuue terve ja tugeva lapse sünnitamine tähendas agraarühiskonnas suurt jõukust, siis nüüd tähendab see lihtsalt laostumist."^[32]
• "Majanduskasv on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt."^[33]
• "Inimesed, kellel on vajadus teistele meeldida, käivad koos heategevusüritustel, vähese meeldivusega inimesed aga kogunevad lahinguplatsidel ja võiduajamistel ning organiseerivad revolutsioone ja kuritegusid."^[33]

Tuul Sepa vaarisa Jaan Sarv oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor. Tema vanaisa oli põllumajandusteadlane Hans Sarv, isa etnogeograaf Heno Sarv ja ema folklorist Kadi Sarv^[34]. Tuulel on kolm õde: kaksikõde Pihel Kuusk on Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik^[35][36], noorem õde Meel Valk ja vanem õde Kail Visla on rahvamuusikud^[37][38].

Tema abikaasa on Tartu ülikooli geoloogiaosakonna doktorant Siim Sepp.^[39] Seppade peres kasvab neli last.^[40]

Tuul Sepp valdab inglise ja saksa keelt.^[41] Ta loeb meelsasti populaarteaduslikku ja fantaasiakirjandust. Spordialadest harrastab suusatamist, jooksmist ja ujumist^[42].

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tuul Sepp

• Tuul Sepp Eesti Teadusinfosüsteemis
• Tuul Sepa tsiteeringute profiil. Google Scholar
• Sepa doktoritöö
• Tuul Sepp ja immuunökoloogia. Intervjuu Tuul Sepaga. miks.ee (2014)
• Vanusega ei kaasne vananemist. Intervjuu Tuul Sepaga. novaator.err.ee. 12.03.2015
• Tuul Sepp. researchgate.net
• Sanna Kartau. DNA-detektiiv, teadusjutlustaja, säde pudelis. Intervjuu Tuul Sepaga Müürileht, 11. aprill 2022
• "Tuul Sepp: teadlane peab suutma öelda, kes mida tegema peab" Delfi, 17. veebruar 2023