Tsiviilkohus

Tsiviilkohus (ingl civil court) on kohus, mis põhineb eraõigussuhetel. Tsiviilkohtus menetletakse lepingute ja võlasuhete vaidlusi, perekonna- ja pärimisasju, asjaõigust, äri- ja mittetulundust, tööõigust.^[1] Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).

Eesti tsiviilkohtud on maa-, ringkonna- ja riigikohtud. Maakohtud on Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus ja Viru Maakohus^[2]. Maakohtute pädevus seisneb kõikide tsiviilasjade läbivaatamises^[3]. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumid on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus^[4]. Ringkonnakohtu pädevus on üle vaadata kohtu tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades juhul, kui kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon- või määruskaebus^[3]. Riigikohtud on tsiviilkolleegium või Riigikohtu üldkogu^[5]. Ringkonnakohtu pädevus on üle vaadata kohtu tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades juhul, kui kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon- või määruskaebus^[3].

Tsiviilkohtupidamise seadustiku tsiviilasi algab isiku avalduse alusel või riigi täitevvõimuorgani, kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani, ühiskondliku organisatsiooni või üksikisiku avalduse alusel. ^[6] Tsiviilasja esitatakse maakohtule hagiavaldus, kus peab olema märgitud kellelt midagi nõutakse, miks tehakse ja millised tõendid nõudmisi põhjendavad. Avaldus peab sisaldama kohtunimetust, menetlusosaliste ning nende esindajate nimesid ja aadresse, sidevahendite andmeid, hageja selgelt väljendatud nõuet, hagihinda, hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.^[7]

Tsiviilkohtumenetlus jagunevad hagimenetluseks ja hagita menetluseks. Hagimenetluses esitatakse hagi ning osalised on hageja (hagi esitaja) ja kostja (isik, kelle vastu hagi on esitatud). Hagimenetluses ei saa kohus ise koguda tõendeid ning ta teeb otsuse vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses esitatakse avaldus ning menetlusosalisteks on avaldaja ja asjassepuutuvad isikud. Hagita menetluses saab kohus ise tõendeid koguda. Tsiviilkohtumenetluse liigitus Tsiviilkohtumenetluse allikad on erinevad õigusaktid:

1. põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tavad;
2. kohtute seadus;
3. tsiviilkohtumenetluse seadustik;
4. pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne.^[8]

Tsiviilmenetlusele on omased avaliku õiguse põhimõtted, mis tagavad üksikisiku kaitse ja kontrolli avaliku võimu üle. Need põhimõtted on järgmised:

1. objektiivsus – kohus on objektiivne ja erapooletu;
2. optimaalsus – riigi ja menetlusosaliste kulud on võimalikult väiksed;
3. ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord;
4. rahva kaasamine;
5. avalikkuse ja üldsuse informeerimine;
6. seaduslikkuse põhimõte – asja lahendamine üksnes seaduse alusel;
7. menetluspoolte võrdsuse printsiip;
8. avalikkuse põhimõte;
9. asja vahenditu läbivaatamise põhimõte;
10. suulise ja vahenditu läbivaatamise printsiip;
11. asja katkestamatu lävivaatamise põhimõte;
12. vastaspoole pahatahtliku üllatamise lubamatus;
13. ühesugune kohtuhierarhia kõikide asjadele;
14. piiramatu apellatsioon;
15. tsiviilmenetluse dispositsiooni põhimõte.^[9]

Kohtukulud on riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kassatsioonikautsjon. Riigilõiv ja kassatsioonikautsjon on seadusega määratud rahasummad. Riigilõivu tasumist reguleerivad riigilõivuseadus ja TsMS. Riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Kohtul on õigus vabastada isik riigilõivu maksmise kohustustest täielikult või osaliselt. Riigilõiv tagastatakse, kui menetlustoiming jääb ära.^[10]

Kohtuasja vaatamise kulud on menetlusega seotud kulud. Nende kulude hulka kuuluvad on eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasud, dokumentaalse tõendi saamise kulud, arstitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud, sundtoomise, aresti või vahi all pidamise kulud, õigusabikulud, postikulud ja kutsete kätteandmise kulud ning ametlikes teadaannetes või teade avaldamise kulud.^[11]

Kohtuistungil arutatakse kohtuasja ning istung toimub võimaluse korral kolme kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Kohtuasja arutatakse suuliselt ja vahetult. Suuline arutamine tähendab seda, et protsessiosalised annavad oma ütlused suuliselt. Vahetu arutamine tähendab seda, et kohus uurib tõendeid ja kuulab tunnistajaid ära.^[12]

Kohtuotsus on vaidluse sisuline lahendus ning kohtulahend saadetakse asjaosalistele pärast kohtumenetluse lõppu. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning toetuma kohtuasja sisulise arutamise käigus uuritud tõenditele. Kohus ei tohi ületada otsuses menetlusosaliste nõuete piire, kohaldata omal algatusel hagi aegumist ega avaliku huvita asjas viidata asjaolule, mida pool ei ole esitanud kohtuasja läbivaatamisel.^[13]

Kohtuotsuse täitmine on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. Siiski või kohtuotsuses määrata otsuse täitmise korra, viisi ja tähtaja.^[13]

1.     Eesti kohtud (s.a.). Maakohtud: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtususteem/maakohtud. (24.12.2018).

2.     Eesti kohtud (s.a.). Riigikohus: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtususteem/riigikohus. (24.12.2018).

3.     Eesti kohtud (s.a.). Ringkonnakohtud: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtususteem/ringkonnakohtud. (24.12.2018).

4.     Eesti kohtud (s.a.). Tsiviilasjad: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad. (24.12.2018).

5.     Eesti kohtud (s.a.). Tsiviilkohtumenetlus: http://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus. (24.12.2018).

6.     Härmand, Kai. Tsiviilmenetlus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2003.

7.     Kohtualluvus – Eesti: https://e-justice.europa.eu/content_jurisdiction-85-ee-maximizeMS_EJN-en.do?clang=et&member=1. (24.12.2018).

1.     Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 04.07.2017, 31.

2.     Tsiviilkohtupidamise seadustik. – RT I 1993, 31, 538.