Tallink

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

AS Tallink Grupp
Tüüp	aktsiaselts
Börsil	Tallinna börs
Asutatud	1989
Asutajad	Eesti Merelaevandus ja Palkkiyhtymä Oy
Peakorter	Sadama 5, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu
Võtmeisikud	Enn Pant (nõukogu esimees), Paavo Nõgene (juhatuse esimees)
Valdkonnad	laevandus
Teenused	reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu
Käive	771,4 mln € (+61,7%) (2022)
Tegevuskasum	37,7 mln € (2022)
Puhaskasum	13,9 mln € (2022)
Vara	1,692 mld € (+6,7%) (2022)
Omanik	AS Infortar
Töötajaid	4904 (+2,5%) (2022)
Tütarettevõtted	31. detsembril 2022 kuulus kontserni 46 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% Tallink Takso AS-ist.
Koduleht	http://www.tallink.com http://www.tallink.ee

Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, mis veab oma parvlaevadel reisijaid ja veeremlasti Läänemerel kaubamärkide Tallink ja Silja Line all.^[1]

Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust hotelliketi Tallink Hotels hotellides Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel) ja Tallink Hotel Riga Riias. Tallink Hotel Riga oli 2020. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta kevadeni suletud.^[2] Tallink Grupp osutab kaubandusteenust oma laevadel ja veebipoes. Tallink Grupp osutab sildumisteenust Tallinna Vanasadamas. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp Burger Kingi maaletooja Balti riikides.^[3] Tallink Grupile kuulub seitse Burger Kingi restorani Eestis, neli Lätis ja viis Leedus.^[4] Tallink Grupp omab osalust Tallink Taksos.^[3]

Tallinki laevad sõidavad Läänemerel Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi liinidel. Läti-Rootsi liinil ei ole liiklust pärast koroonapandeemiat ^[5] taastatud.

2014. aastal oli Tallink Grupi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli Ericsson Eesti järel suuruselt teine ettevõte Eestis.^[6] 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.^[7] Kontsernis töötas 2019. aastal üle 7400 inimese.^[7]

Tallinki laevadega reisis 2022. aastal kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.^[8]

Tallinki aktsiad on noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas. Ettevõtte suurim aktsionär on AS Infortar.^[9] Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka Nasdaq Helsingi börsil.^[7]

Tallinki juhatuse liikmed on Paavo Nõgene (juhatuse esimees), Kadri Land, Harri Hanschmidt, Piret Mürk-Dubout, Lembit Kitter ja Margus Schults. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant.^[10]

Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja korstnamärk "tl".

Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev Georg Ots. 1. jaanuaril 1993 lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus.

Jaanuaris 1994 asutasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm.

19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinna–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway (Hansatee), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee.

1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt Tallinna ja Stockholmi vaheliselt laevaliinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all Tallinna–Helsingi laevaliinile ja 3. oktoobrist hakkas parvlaev Meloodia sõitma Tallinna ja Helsingi vahel.

Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks Normandy, mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni.

Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal Erastamisagentuuri kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele.

1997. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva Fantaasia. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii Paldiski Lõunasadama kui ka mõnd aega soikunud tegevusega Kapellskäri sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarettevõtted Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil 1998 ja laev sai uueks nimeks Kapella.

1997. aastal ostis Hansatee katamaraani Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis.

Aprillis 1999 alustas liiniliiklust Tallink Autoexpress. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis 2001 lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2.

Hoopis teist tüüpi olid aastal 2004 Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga kiirlaevad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4.

1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma Estline ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja Baltic Kristina – rendilepingud 2000. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti.

Hansatee Group sai kaubamärgi Tallink tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada Tallink Groupiks. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – Tallink Grupp.

30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase Aker Finnyards president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti reederi jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos.

Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle Romantikaks. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi.

Romantika sõsarlaev Victoria I (ristiema Ilon Wikland) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lisati sellele liinile sissesõit Maarianhaminasse, sest Ahvenamaa liinidel jäi tax-free-kaubandus alles.

Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm.

Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt Silja Line'i kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm.

2009. aastal valminud Baltic Queen (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad 1990. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni.

Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi Tallink Cruise all.

Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–Peterburi–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini Finnjetiga ja Helsingi–Peterburi kruiise Silja Operaga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid 2010. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa ettevõtte Inflot Worldwide tütarettevõte Soomes.

Kui aastail 2002–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud Rigas Juras Linija pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn Silja Festivaliga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga.

Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki kiire parvlaeva Star valmimine 2007. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka Superstar, taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – Nordic Jetline ja SuperSeaCat. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast.

Jääklassiga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi Tallink Shuttle ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus.

Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega Meyer Turku. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi Megastar.

2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmis 2022. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks MyStar.

Tallink Groupil on noteeritud 743 569 064 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 Tallinna börsi põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 Helsingi börsi keskmise suurusega ettevõtete segmendis.^[1]

Tallink Grupi aktsia lühinimi Tallinna börsil on TAL1T.^[12] Helsingi börsil on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.^[13] Tallink Grupi aktsia hind on olnud viimastel aastatel languses tulenevalt koroonapandeemia mõjudest. 2020. aastal –24% ja 2021. aastal –11,26%. Nasdaq Balti börsi põhinimekirja aktsiatest langes nimetatud kahel aastal Tallinki väärtus enim.

11. detsembril 2023 oli Tallink Grupi turuväärtus 507,9 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp Nasdaq Balti börsi suuruselt viies ettevõte. Tallinna börsil on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.^[14] Enne koroonakriisi oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.^[15]

Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga Nasdaq Balti börsil. 2021. aastal oli Nasdaq Balti börsil vaid viie aktsia kauplemiskäive suurem kui Tallinkil.^[16]

Jrk nr	Aktsionär	Osalus 3. märtsil 2021	Osalus 30. juulil 2021	Osalus 4. novembril 2022	Osalus 8. detsembril 2023
1.	Infortar AS	39,24%	39,24%	40,02%	42,07%
2.	Baltic Cruises Holding, L.P.	16,1%	16,1%	11,02%	11,02%
3.	Baltic Cruises Investment L.P.	5,51%	5,51%	5,89%	5,89%
4.	ING Luxembourg S.A. AIF Account	6,58%	6,58%	5,93%	5,01%
5.	Citigroup Venture Capital International G.P	2,07%	2,07%	4,41%	4,41%
6.	Nordea Bank ABP / Clients FDR	2,14%	2,96%	3,65%	3,13%

Iga ülejäänud aktsionäri osalus on väiksem kui 1,6%.

Tallink Grupp avalikustas aktsiate esmase avaliku pakkumise prospekti 18. novembril 2005. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtete töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat.

Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste investorite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori.

8. augustil 2006 avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.^[18]

2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i kruiisilaev Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi Tallink Silja, kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid Silja Line ja SeaWind Line.

Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. Sea Wind sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile Tallinn–Vuosaari. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB.

2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – Superfast VII, Superfast VIII ja Superfast IX –, mis olid sõitnud liinil Hanko–Rostock. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko Helsingi Läänesadamaga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast Vuosaari sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem.

Vaata ka Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik

Laev	Laeva tüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Kogumahutavus brt	Reisijakohti	Liin	Märkused	Lipp	Pilt
MyStar	Kiire parvlaev	2022	2022–	50 629 GT	2800	Tallinn–Helsingi	gaas- või diiselkütusega	Eesti
Megastar	Kiire parvlaev	2017	2017–	49 134 GT	2800	Tallinn–Helsingi	gaaskütusega	Eesti
Silja Europa	Parvlaev	1993	2016–	59 912 GT	3013	Tallinn–Helsingi	renoveeritud 2016. aastal	Eesti
Baltic Queen	Parvlaev	2009	2009–	48 915 GT	2800	Tallinn–Maarianhamina–Stockholm		Eesti
Victoria I	Parvlaev	2004	2004–	40 975 GT	2500	Tallinn–Maarianhamina–Stockholm		Eesti
Romantika	Parvlaev	2002	2002–	40 803 GT	2500	ajutiselt puudub		Läti
Superfast IX	Kiire parvlaev	2002	2006–	30 285 GT	962	ajutiselt puudub		Eesti
Sailor	Ro-pax-laev	1987	2020–	20 783 GT	119	Paldiski–Kapellskär		Eesti
Regal Star	Ro-pax-laev	2000	2004–	15 281 GT	100	Paldiski–Kapellskär	renoveeritud 2004. aastal	Eesti

Laev	Laeva tüüp	Ehitusaasta	Kogumahutavus brt	Reisijakohti	Liin	Märkused	Lipp	Pilt
Star	Kiire parvlaev	2007	36 250 GT	2080	Holyhead–Dublin–Cherbourg	prahitud firmale Irish Continental Group Iirimaal nimega James Joyce	Küpros

Nimekiri ei ole täielik

• Viking Line – peamine konkurent Läänemerel
• Tallinki büroohoone

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallink

• ASi Tallink Grupp koduleht
• Tallink.ee
• Tallinki hotellid
• Tallinki kaubavedu