[go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Tor

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tarkvarast; relva kohta vaata artiklit Tor (raketisüsteem)
Tor
Arendaja The Tor Project, Inc.
Esmaväljalase 20. september 2002
Viimane väljalase 0.4.8.13 / 24.10.2024 Muuda Vikiandmetes
Kirjutatud keeles C, Python, Rust
OS Windows, Android, Linux, macOS
Suurus 50–55 MB
Arenduse staatus aktiivne
Litsents BSD kolmeosaline litsents
Veebisait torproject.org

Tor on internetis anonüümset suhtlemist ja tsensuuri vältimist võimaldav vabavara. Programmi nimeks on projekti algupärase nime The Onion Router ('sibulamarsruuter') akronüüm.[1]

Tor suunab võrguliikluse läbi tasuta ülemaailmse, rohkem kui seitsmest tuhandest serverist koosneva võrgustiku.[2] See suurendab oluliselt kasutajate isiklikku privaatsust ja vabadust ning võimekust internetis konfidentsiaalselt suhelda. Tor püüab ära hoida pealtkuulamist ning varjata kasutaja füüsilist asukohta ja identiteeti.[3]

Levinuim viis Tori kasutamiseks on Tor Browser, mis on spetsiaalselt kohandatud versioon Mozilla Firefoxist, kuid võimalik on kasutada ka muid programme või suunata kogu võrguliiklus läbi Tori.[4]

Tori kasutamine ei ole üheski riigis illegaalne.[5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tori põhiprintsiibi, mitmekihilise marsruutimise, töötasid 1990. aastate keskel välja USA mereväe uurimislabori (NRL) töötajad, matemaatik Paul Syverson ning informaatikud Michael G. Reed ja David Goldschlag. Eesmärk oli kaitsta valitsuse luureinfo liikumist internetis. Sibulamarsruutimise edasiarendaja oli 1997. aastal DARPA.[6]

Tori alfaversiooni arendasid välja Syverson ning informaatikud Roger Dingledine ja Nick Mathewson. See anti välja 20. septembril 2002 ning nimeks valiti The Onion Routing Project.[7] Esimene avalik väljalase tehti aasta hiljem.[8] 2004. aastal tegi mereväe uurimislabor Tori lähtekoodi avalikuks ning Electronic Frontier Foundation (EFF) hakkas projekti edasiarendamist rahastama. Varajaste rahastajate hulka kuulusid veel Cambridge'i Ülikool, Human Rights Watch, Internews ja Google. Alates 2007. aastast on enamik rahastamisallikaid seotud USA valitsusega.[9][10][11]

Detsembris 2015 teatas The Tor Project, et uueks tegevdirektoriks palgati Shari Steele. Enne seda juhtis Steele 15 aastat EFF-i ning just tema juhtimisel otsustati 2004. aastal Tori rahastada.[12]

Juulis 2016 astus kogu projekti juhatus tagasi ning ametisse asusid Matt Blaze, Cindi Cohn, Gabriella Coleman, Linus Nordberg, Megan Price ja Bruce Schneier.[13]

Tööpõhimõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Tori eesmärk on varjata selle kasutajate identiteeti ja tegevust internetijärelevalve tõkestamiseks. See on üks sibulamarsruutimise rakendustest, mis krüpteerib ja seejärel suunab kommunikatsiooni läbi juhuslikult valitud võrgustikku kuuluvate serverite. Tor krüpteerib andmeid mitmekihiliselt, mis tagab tulevikusalastuse (perfect forward secrecy) ja millest tuleneb ka sibula metafoor – iga server dekrüptib vaid ühe kihi, millest avaldub järgneva serveri IP-aadress, kuhu allesjäänud krüpteeritud kihid edasi saata. Alles viimane neist saab ligipääsu andmetele, et need sihtpunkti saata, seejuures algse saatja kohta mingit infot omamata. Päringu vastus tagastatakse vastupidises järjekorras.[14]

Kuna osa andmeid on igal hüppel varjatud, eemaldab see meetod nõrgad kohad, mis suudaks mõlemad ühenduse otspunktid kindlaks määrata. Lisaks näeb külastatud sait, et kommunikatsiooni alustaja on viimane Tori sõlm (väljundsõlm), mitte algne saatja. Iga domeeni jaoks kasutatakse eraldi väljundsõlme ja umbes kümne minuti järel vahetatakse serverid teiste vastu.[15]

Tori kasutamist veebisaitide eest ei varjata ning Tori serverite IP-aadressid on avalikud. Eesmärk on kõik kasutajad üksteisest eristamatuks muuta. Seetõttu ei soovita The Tor Project kasutajatel brauseri seadistusi muuta ning laiendusi paigaldada.[16]

Kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]
Tori kasutamist illustreeriv kartogramm

Läbi Tori on võimalik saata edastusohje protokolli (TCP) pakette, mis tähendab, et muu hulgas saab seda kasutada ka internetis surfamiseks ja sõnumite saatmiseks. Mitmesugused inimesed kasutavad seda nii seaduslikel kui ka keelatud eesmärkidel.[17] Näiteks on seda vastupidistel eesmärkidel kasutanud kriminaalsed ettevõtted, häktivistide rühmitused ja õiguskaitseorganid. Ameerika Ühendriikide eri riigiasutused nii rahastavad Tori (välisministeerium, DARPA) kui ka üritavad seda õõnestada (NSA).[18]

Tor ei ole kavandatud täieliku internetianonüümsuse saavutamiseks ning kõigi jälgede kustutamiseks, vaid kasutaja tuvastamise raskendamiseks.[19]

The Tor Projecti väitel on Tori kasutajate seas muuhulgas tavalised inimesed, kes soovivad enda internetitegevust veebisaitide ning reklaamifirmade eest privaatsena hoida, küberluure pärast muretsejad ning tsensuurist kõrvalehiilijad (aktivistid, ajakirjanikud, sõjaväelased).[20]

Tori kasutus suurenes hüppeliselt 2013. aastal pärast Edward Snowdeni vilepuhumist ja sellele järgnenud meediakajastust vähem kui miljonilt kasutajalt päevas ligi kuuele miljonile, kuid langes 2018. aasta lõpuks tagasi kahele miljonile. Eestis kasvas kasutajate arv samal ajal 750lt 5000ni ning on langenud 1500 kasutajani päevas.[21]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Tor Project: FAQ". The Tor Project (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  2. ↑ "Tor Metrics" (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  3. ↑ Glater, Jonathan D (25.1.2006). "Privacy for People Who Don't Show Their Navels". The New York Times (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  4. ↑ The Tor Project. "Tor Project: FAQ". Vaadatud 28.11.2018.
  5. ↑ "Tor Project: FAQ". The Tor Project (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  6. ↑ Fagoyinbo, Joseph Babatunde (2013). The Armed Forces: Instrument of Peace, Strength, Development and Prosperity. AuthorHouse. ISBN 978-1-4772-2647-6.
  7. ↑ Levina, Yasha (16.07.2014). "Almost everyone involved in developing Tor was (or is) funded by the US government". Pando Daily. Vaadatud 5.11.2018.
  8. ↑ Dingledine, Rogert. "Tor is free". Tor-dev Mail List. Tor Project. Vaadatud 5.11.2018.
  9. ↑ "Tor Project Form 990 2008" (PDF). Tor Project. 2009. Vaadatud 5.11.2018.
  10. ↑ "Tor Project Form 990 2007" (PDF). Tor Project. 2008. Vaadatud 5.11.2018.
  11. ↑ "Tor Project Form 990 2009" (PDF). Tor Project. 2010. Vaadatud 5.11.2018.
  12. ↑ "Announcing Shari Steele as our new executive director". torproject.org. 11.11.2015. Vaadatud 5.11.2018.
  13. ↑ Lecher, Colin (13.7.2016). "Tor Project installs new board of directors after Jacob Appelbaum controversy". The Verge. Vaadatud 5.11.2018.
  14. ↑ Dingledine, Roger; Mathewson, Nick; Syverson, Paul (13.08.2004). "Tor: The Second-Generation Onion Router". Proc. 13th USENIX Security Symposium. San Diego, California. Vaadatud 5.11.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. ↑ The Tor Project (15.06.2018). "The Design and Implementation of the Tor Browser". Vaadatud 28.11.2018.
  16. ↑ The Tor Project. "Tor Projeft: FAQ". Vaadatud 28.11.2018.
  17. ↑ Zetter, Kim (17.05.2005). "Tor Torches Online Tracking". Wired (inglise). Vaadatud 05.11.2018.
  18. ↑ Ball, James; Schneier, Bruce; Greenwald, Glenn (4.10.2013). "NSA and GCHQ target Tor network that protects anonymity of web users". The Guardian (inglise). Vaadatud 5.11.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. ↑ "Tor: Overview". The Tor Project (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  20. ↑ Dredge, Stuart (5.11.2013). "What is Tor? A beginner's guide to the privacy tool". The Guardian (inglise). Vaadatud 5.11.2018.
  21. ↑ "Tor Metrics" (inglise). Vaadatud 05.11.2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tor&oldid=6761960"