Topeltpatarei

Topeltpatarei
Vaade Kalarannast Topeltpatareile. Foto: 29. september 2014
Ümbritseb	Tallinna laht
Koordinaadid	59° 27′ 3,2″ N, 24° 45′ 6,6″ E
Pindala	0,12 ha[1]
Rannajoone pikkus	326 m

Topeltpatarei (merekaardil Vare saar ehk Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort), mis kuulub Eesti meresaarte nimistusse.

Aprillis 1711 andis Tallinna garnisoni komandant Vassili Zotov korralduse ühe uue patarei ehitamiseks Kalaranna lähedale merre. Aastatel 1713–1715 ehitati kaks puit-kivitarindis patareid. 1748. aastal asendati mõlema patarei puitehitised paekiviehitistega. 1776. aastal esitati projekt patareide katmiseks raiutud graniidist voodriga, kuid see jäi teostamata.

1820. aastal koostatud ja Venemaa keisri Aleksander I allkirjastatud Tallinna suure kaitsekava alusel kavandati praegu teadaolevalt vähemalt 18 kiviehitiste kompleksi püstitamist või olulist rekonstrueerimist.^[2]

1821. aastal hakati ehitama ümber Topeltpatarei idapoolset patareid. Edaspidi idaosa lammutati kuni aluseni, tugevdati alust ja ehitati paest uus tervikehitis. 1823. aastal kavandati mõlema patarei liitmine üheks ehitiseks.

1831. aastal ehitati ümber lääneosa. 1833. aastal viidi uuele ja ühendatud kindlusehitisele relvad – umbes 50 suurtükki. Algsest kahest eraldi patareist oli kasvanud välja fort.

Aastatel 1843–1853 ehitati 2. korrusele peale rinnatisega kaitseplatvorm, 2. korrus kasarmule, rannikuküljele rinnatis ning paigutati sinna ka suurtükid ja uus kuulikuumutusahi. Fort vooderdati graniidiga.

1854. aastal tehti seoses aasta varem puhkenud Krimmi sõjaga uusi suuri korrastustöid. Sõjaks ettevalmistuste ajal oli fordis umbes 250 inimest. Samal aastal tuli Briti-Prantsuse ühendlaevastik Soome lahele, tungis ka Tallinna lahte ja okupeeris Naissaare.

Augustis 1854 vallutasid Briti-Prantsuse ühendjõud Bomarsundis Ahvenamaal võimsa Vene kindluse kõik osad kiiresti ja väikeste jõududega. Venelastele oli see suur šokk. Venelased jätsid maha kõik eraldi asetsevad väiksemad kindlustised, mida ei saanud jalaväega toetada ja mida pidi meritsi varustama. 1855. aastal jäetigi Topeltpatarei fort maha, enne püüdes seda veel muuta kasutuskõlbmatuks.

1868. aastal müüdi Topeltpatarei ehitusmaterjaliks ning seda hakati tasapidi lammutama.

1928. aastal paigaldati Topeltpatarei varemetele Kalasadamasse sissesõiduks tulepaak. See sai kannatada Teises maailmasõjas ja taastati 1945. aastal. Tulepaak kustutati meremärkide registrist 2007. aastal ja lammutati.^[3]

1970. aastate II poolel plaaniti liita Topeltpatarei varemed võimaliku uue jahisadama ehitistega Linnahalli ja Kalaranna fordi vahel. Seda plaani esitati arhitektuurivõistlustel veel 2000. aastate algul.

• 1988 Heino Gustavson. Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani. ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/2. Tallinn 1988
• 1994 Heino Gustavson. Tallinna vanemad merekindlused. Olion. Tallinn 1994
• 2004 "Topeltpatarei, ka Läänepatarei". // Entsüklopeedia Tallinn. II köide N-Ü. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2004. Lk 259
• 2014 Robert Treufeldt. "Tarnished Diamonds: About the Military Past of Tallinn’s Coastal Area. Fort of Kalarand and Double Battery". In: The Changing Coastal and Maritime Culture: The 5th Baltic Sea Region Cultural Heritage Forum; Tallinn; 18–20. september 2013. Ed. Maili Roio. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2014. Lk 101-107
• 2019 "Topeltpatarei fort". // Robert Treufeldt. "Kalaranna fort ehk hilisem "Patarei" vangla". MTÜ Castellum. Tallinn 2019. Lk 24–25

• Topeltpatarei vare, 19. saj. lõpp kultuurimälestiste riiklikus registris